Murenemine

Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Kaksikjaotust 'porsumine-rabenemine' ei tule mõista nii, et tegemist on kahe selgelt eristatava asjaga. Vastupidi, looduses on need protsessid enamasti omavahel tihedalt põimunud.

Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.

Füüsikaline murenemine on näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad või kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja seeläbi kaljut lõhub.

Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga.

Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt.

Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.

Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted.