İstanbul
|
İstanbul
[ 'istanbul ] türgi İstanbul
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|
Pindala: km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 10 035 000 (2006),
linnastus 11 912 000
|
İstanbul on Türgi suurim linn Bosporuse kaldail iidsete Mustast merest Vahemerre ning Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal.
Linna varasemad nimed on Byzantion ja Konstantinoopol. Istanbuliks nimetati linn ametlikult alles 28. märtsil 1930.
[redigeeri] Ajalugu
Praeguse linna eelkäija, Megara koloonia Byzantion rajati 667 eKr Traakia Bosporose kaldale. Asula sai nime megaralaste kuninga Byzase järgi. 6. sajandi lõpust kuni 478 eKr kuulus ta Pärsiale, 5. sajandi keskpaigast kuulus ta vaheaegadega Ateena Mereliitu. Linna hiilgeaeg oli 4. ja 3. sajand. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu käis. 340 eKr piiras Byzantioni edutult Philippos II. Linn jäi ka pärast Chaironeia lahingut iseseisvaks. 2. sajandil pidi ta siiski tunnistama Rooma riigi ülemvõimu.
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi. Constantinus I muutis Byzantioni Rooma riigi uueks pealinnaks ja nimetas selle 330 pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn'). Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (Nova Roma), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn.
Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. 1204 vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad Neljandas ristisõjas ja tegid ta Ladina keisririigi pealinnaks. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos ta tagasi ja likvideeris Ladina keisririigi.
Konstantinoopol oli Bütsantsi pealinn, kuni türklased ta 29. mail 1453 vallutasid ja Bütsantsi riigi kaotasid. Konstantinoopol sai Türgi pealinnaks ja nimetati İstanbuliks, kuid paralleelnimena jäi käibele Konstantinoopol.
Usutakse, et Istanbul oli maailma suurim linn ajavahemikel 340–570 (400 tuhat elanikku aastal 500), 1127–1145, 1153–1170 ja 1650–1710 (700 tuhat elanikku).[1]
Pärast Esimest maailmasõda oli Türgi kaotanud peaaegu kõik oma valdused Euroopas. Istanbul oli jäänud üsna riigi serva. Aastal 1923 viidi Türgi pealinn Ankarasse, mis asus riigi keskel.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
Säilinud on paljude hilisantiikaegsete ehitiste (keisripaleede, hipodroomi (koos Theodosiuse obeliskiga), tsisternide ja kindlustuste) varemed. Kõige paremini säilinud antiikaja kindlustus on Marmara merest Kuldsarve laheni ulatuv müür.
Hilisantiigi kirikuist paistavad peale Hagia Sophia silma ka Hagia Irene ning Püha Sergiose ja Bakchose kirik.
