Ago Neo
 |
||
| Hõbe | 1936 | vabamaadluse poolraskekaal |
| Pronks | 1936 | kreeka-rooma maadluse poolraskekaal |
Ago Neo, sündinud August Neo (12. veebruar 1908 Vihterpalu, Harjumaa – 19. august 1982 Århus, Taani) oli eesti maadleja, olümpiahõbe 1936 vabamaadluse poolraskekaalus ja -pronks 1936 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus, EM-hõbe 1934 kreeka-rooma maadluse keskkaalus ja 1937 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus, EM-pronks 1935 mõlema maadlusviisi poolraskekaalus ja 1939 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Ta oli 7-kordne Eesti meister vaba- ja 5-kordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses ning 28-kordne Eesti koondislane. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Elukutselt autojuht. Klubi: Tallinna “Sport”.
Sisukord |
[redigeeri] 1928
Ago Neo hakkas maadlusega tegelema. Kindlasti innustas teda see, et samal aastal tulid Osvald Käpp ja Voldemar Väli olümpiavõitjateks.
[redigeeri] 1929
Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.
[redigeeri] 1931
Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.
Euroopa meistrivõistlustel Prahas ei saavutanud ta edu. Hõbemedali said Voldemar Väli ja Albert Kusnets.
Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2.
Novembris viigistas Eesti Tallinnas Soomega 14:14. Eestlastest tõsteti esile Neod, Kristjan Trossmanni ja Voldemar Välja.
[redigeeri] 1932
Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.
Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks, kuid võitis Tallinnas Läti 5:2.
Los Angelese olümpiamängudest jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.
[redigeeri] 1933
Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.
Euroopa meistrivõistlustele Helsingisse saadeti Neo asemel Olaf Luiga, kes tuli pronksmedalile nagu ka Albert Kusnets.
[redigeeri] 1934
Ago Neo tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluse keskkaalus ja vabamaadluse poolraskekaalus.
II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes.
[redigeeri] Euroopa meistrivõistlused
Euroopa meistrivõistlustele Rooma saadeti ainult kaks meest: kergekaalus Voldemar Väli, kes langes välja 3. ringis, ja keskkaalus Ago Neo.
Keskkaalus oli 14 maadlejat. I ringis seljatas Neo Viktors Kavalsi (Läti), II ringis Hans Stiedli (Austria). III ringis võitis Neo Arvi Pikkusaari (Soome) 3:0, IV ringis seljatas ruttu Ivar Karlseni (Norra).
V ringi pääsesid Neo, Ivar Johansson (Rootsi) ja László Papp (Ungari), kõik 1 karistuspunktiga. Johansson seljatas V ringis Neo ja VI ringis Papi ning tuli Euroopa meistriks. Hõbedakohtumises võitis Neo ungarlase 3:0.
[redigeeri] 1935
Ago Neo tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.
[redigeeri] Euroopa meistrivõistlused
Euroopa meistrivõistlustele kreeka-rooma maadluses Kopenhaagenisse saadeti jälle ainult kaks meest: Voldemar Mägi keskkaalus ja Neo poolraskekaalus. See oli üsna imelik, sest Berliini olümpiamängudel osalemine oli ometigi otsustatud.
I ringis võitis Neo Ede Virág-Ébneri (Ungari) 3:0, II ringis loositi vabaks, III ringis seljatas kiiresti Isak Paikini (Taani), IV ringis võitis ka valitseva Euroopa meistri Edvīns Bietagsi (Läti) 3:0.
V ringi pääsesid Axel Cadier (Rootsi; 1 punkt), Neo (2 punkti) ja Paul Böhmer (Saksamaa; 4 punkti). Cadier seljatas nad mõlemad, kuid eestlane anti talle loosiga enne vastu ja seetõttu oli I Cadier, II Böhmer ja III Neo.
Vabamaadluses Eesti Euroopa meistrivõistlustel ei osalenud, ei pidanud ka maavõistlusi. Ainus erand on 1935, kui Ago Neo omal käel sõitis septembris EM-ile Brüsselisse.
Poolraskekaalus oli 12 maadlejat. I ringis võitis Neo Émile Poilvé (Prantsusmaa) 2:1, II ringis seljatas Fabio Del Genovese (Itaalia), III ringis võitis Paul Dätwyleri (Šveits) 3:0 ja IV ringis Hubert Prokopi (Tšehhoslovakkia) 3:0. V ringis oli ta taas Cadieriga vastamisi. Kuigi rootslane polnud sellises vormis kui Kopenhaagenis (seljakaotus Ede Virág-Ébnerilt), võitis ta Neo 3:0 ja medalid olid jagatud: I Virág-Ébner, II Cadier ja III Neo. Ungarlasega, keda Neo kreeka-rooma maadluses tuuseldas, ta kokku ei sattunudki.
[redigeeri] Turaani turniir
III Turaani turniiril 15.–17. novembril Tallinnas võitis Eesti (18 punkti) Soome (14) ja Ungari (10) ees. Oma kaalu võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo (keskkaalus), Olaf Luiga ja Kristjan Palusalu. Kärbeskaallane Evald Sikk tuli teiseks ja sulgkaallane Harald Miss kolmandaks. Ajakirjandus tõstis esile paari päevaga 7 kg maha võtnud Neo head maadlust.
[redigeeri] 1936
Ago Neo tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
[redigeeri] Berliini olümpiamängud
Esialgu kavatseti Ago Neo olümpiale saata keskkaalus ja Olaf Luiga poolraskekaalus, ent Luiga ei suutnud treeningperioodi korralikult läbi teha ja teda koondisse ei arvatud. Selle põhjus selgus mõnevõrra hiljem: 1939 suri 31-aastane Luiga vähki.
Kristjan Palusalu ja Ago Neo pandi välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta meestel paar matši vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda. Kumbki mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit.
Vabamaadlusturniiri I ringis kaotas Neo Knut Fridellile (Rootsi) 0:3, kuigi oli kommentaatorite arvates napilt, kuid kindlalt parem. Nikolai Kursmani meelest olnud Fridell vahepeal koguni õlgadel. Fridell võitis ka kõik teised vastased ja tuli olümpiavõitjaks. Seda kaotust nähes soovitasid Eesti meeskonna juhid Neol turniir pooleli jätta, kuid Neo sai kaotusest suure impulsi.
II ringis seljatas Neo Euroopa meistri Ede Virág-Ébneri ja III ringis Ray Clemonsi (USA). Järgnesid 3:0 võidud Paul Dätwyleri ja Erich Sieberti (Saksamaa) üle ning Ago Neo oli võitnud hõbemedali! Pronks läks Siebertile.
Üks päev oli puhkuseks ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Neo sai siiski pikema puhkuse: jäi avaringis vabaks.
II ringis anti Neole vastu Axel Cadier ise. Cadier oli jälle tippvormis, võitis teenitult 3:0, võitis teisedki vastased ja tuli olümpiavõitjaks.
III ringis seljatas Neo Franz Foidli (Austria). IV ringis tuli maadelda teiseks favoriidiks peetud haruldaselt jõulise ja kauni kehaga Umberto Silvestriga (Itaalia). Ent Neo oli näinud, kuidas Cadier eelmises ringis Silvestri seljatas, ja tegi sama kohe järele. V ringi vastaseks tuli Edvīns Bietags, kes kõik senised vastased oli seljatanud. Neo maadles temaga tasavägiselt, ent lõpu eel suutis lätlane eestlast tõsta ja kohtunikud andsid 2:1 võidu Bietagsile. Kullamatšis võitis Cadier Bietagsi 3:0, ent Neo oli siiski võitnud pronksi. Bietagsi medal jäi Läti ainsaks Berliini maadlusturniirilt.
Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5. Saksamaa 10, 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2, 11. Kanada 1 punktiga. Ungari sai 3 kulda, Eesti 2, Saksamaa 0.
[redigeeri] 1937
Ago Neo tuli Eesti meistriks nii kreeka-rooma (6. ja 7. märtsil Viljandis) kui ka vabamaadluses (8. jaanuaril 1938 Tartus).
17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Neo seljatas Uuno Vento 11.27-ga. Veel võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi ja Kristjan Palusalu, kaotasid Evald Sikk kärbeskaalus ja Egon Härma sulgkaalus. Eesti B-s võitis Olaf Luiga Elmer Härmä 2:1.
[redigeeri] Euroopa meistrivõistlused
EM-ile Pariisi saadeti täismeeskond. Rongireisi ajal sai Neo aga külma ja haigestus. Kuigi ravimitega saadi palavik maha ja nohustki lahti, soovitasid võistkonna juhid tal loobuda Voldemar Roolaane kasuks. Ent Neo avastas, et 13 konkurendi seas pole Axel Cadieri, kes oli tülli läinud oma maadlusliiduga. Rootsit esindas Nils Åkerlindh, kes Berliini olümpial oli vabamaadluse raskekaalus olnud neljas. Seega oli Neol reaalne võimalus lõpuks tulla Euroopa meistriks.
I ringis seljatas Neo Franz Aumeieri (Austria) ja II ringis N. Pélissier’ (Belgia), III ringis võitis Elmer Härmä 3:0. IV ringis sai ta aga Umberto Silvestri vastu õlapõrutuse, maadles, hambad risti, matši lõpuni, kuid passiivsuse tõttu andsid kohtunikud 2:1 võidu itaallasele. Silvestri langes sellegipoolest välja: punktivõit andis talle otsustava, 5. miinuspunkti. V ringis maadles Neo, õlg tuimestatud, Werner Seelenbinderi (Saksamaa) vastu ja saavutas aktiivsuse tõttu 3:0 võidu. Pärast matši halvenes õlg ometi, Neo küll läks esikohamatšile Åkerlindhi vastu, kuid kaotus oli paratamatu. I Åkerlindh, II Neo, III Seelenbinder.
Palusalu tuli ka Euroopa meistriks, Mägi sai pronksi. Riikide arvestuses sai Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, Läti 2, Türgi ja Norra 1 punkti.
[redigeeri] 1937
Eesti võitis 3. oktoobril Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.
[redigeeri] 1938
14. märtsil kaotas Eesti A Helsingis Soome A-le 2:5 (võitsid Roolaan ja Palusalu, kaotasid Juhan Looaru, Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp ja Ago Neo Elmer Härmäle 0:3) ning Eesti B Soome B-le samuti 2:5 (poolraskekaalus kaotas Juhan Kalde Uuno Ventole).
Haiguse tõttu, mis andis tunda maavõistlusel, jättis Neo vahele Eesti meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses ning koduses Tallinnas 24.–27. aprillil peetud Euroopa meistrivõistlused, kus Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks, Neod asendanud Nikolai Karklin tuli hõbedale ja Voldemar Roolaan pronksile.
14. novembril Tallinnas alistas Eesti Saksamaa 5:2. Neo võitis Karl Ehreti. Kogu kohtumise oli Neo palju ründavam ning sakslane ei teinud ühtki võtet, mistõttu on pisut imelik, et kohtunikud andsid Neole väikese töövõidu 2:1, mitte suure võidu 3:0. Veel võitsid Martin Maiste, Adalbert Toots, Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas. Kaotasid sulgkaallane Aleksander Kukk ja kergekeskkaallane Edgar Puusepp.
10. ja 11. detsembril Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas Neo Edgar Rohtmetsale 1:2 ja jäi tema järel teiseks.
[redigeeri] 1939
20. jaanuaril Berliinis kaotas Eesti Saksamaale revanšmatši 3:4. Kolmes kergemas kaalus said Martin Maiste, Hugo Veisman ja Aat Männis seljakaotuse, erapoolik kohtunik luges ka Voldemar Roolaanele seljakaotuse. Võitsid Puusepp, Neo ja Kotkas. Paul Böhmer oli novembris maadelnud Kotkaga ega saanud talle kuidagi vastu. Nüüd ei jäänud Neolgi seljavõidust Böhmeri üle palju puudu.
26. jaanuaril võitis Eesti Prahas Tšehhoslovakkia 5:2. Veisman ja Männis said taas seljakaotuse, kuid Maiste, Mägi, Roolaan, Neo (J. Pelikani vastu) ja Kotkas võitsid.
28. veebruaril võitis Eesti Tallinnas Läti 6:1. Ainsa seljavõidu sai Maiste, sulgkaallane Sumil kaotas 0:3, punktidega võitsid Toots, Puusepp, Roolaan, Neo ja Kotkas.
Ago Neo tuli 5. ja 6. märtsil Tartus Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Edgar Rohtmetsa ja K. Orumetsa ees.
25. ja 26. märtsil kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4. Võitsid Roolaan, Neo (Mikko Mansikkat) ja Kotkas, kaotasid Martin Maiste, Johan Viitung, Hugo Veisman ja Edgar Puusepp. Eesti B võitis Soome B 4:3 (poolraskekaalus võitis Rohtmets Ilmari Kalliot).
[redigeeri] Euroopa meistrivõistlused
25.–28. aprillil Oslos peetud Euroopa meistrivõistlustel osales poolraskekaalus küll vaid 9 maadlejat, kuid kõik tähtsamad olid kohal: Nils Åkerlindh, Edvīns Bietags, Mustafa Çakmak, Karl Ehret, Mikko Mansikka ja Umberto Silvestri.
I ringis olid nii Neo kui ka tema vastane türklane Çakmak väga passiivsed. Kohtunikud andsid 2:1 võidu Çakmakile ja Neo pidi Euroopa meistriks tulekuks kõik järgmised vastased seljatama. Ta võitiski nii Ehreti, Mansikka kui ka Bietagsi, ent need olid ainult punktivõidud ja Neol sai 5 karistuspunkti täis. Tiitlikaitsjaga ta maadlema ei pääsenudki. I Åkerlindh, II Çakmak, III Neo.
Kotkas kaitses Euroopa meistri tiitlit, teiseks tuli Puusepp. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome 9, Saksamaa 7, Eesti 6, Türgi 4, Ungari 2 ja Norra 1 punkti.
[redigeeri] 1939
19. novembril Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi keskkaalus. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.
[redigeeri] 1940
Pärast Eesti annekteerimist kutsuti Neo Nõukogude Liidu II absoluutsele tšempionaadile koos Kotka ja Karkliniga. Neo sai 14 võistleja seas 9. koha, kaotades Kotkale 9.12-ga. Kotkas võitis, Karklin oli 6.
[redigeeri] Edaspidi
Sõja ajal emigreerus Ago Neo Rootsi. Ta töötas sealgi autojuhina ning asutas oma väikese veofirma. Ta töötas autojuhina kuni oma surmani, mis saabus 19. augustil 1982 Taanis teel Rootsist Saksamaale. Ta maeti Stockholmi.
[redigeeri] Vaata ka:
- Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel
