Varssavi

Vajab toimetamist

Varssavi
[ ]

poola Warszawa

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Varssavi lipp

Varssavi vapp

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 1 634 400 (2006),
eeslinnadega 2 244 700

koordinaadid: °′ °′

Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Asub Wisła jõel. Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel.

Elanikke eeslinnadega 2 miljonit (2003).

Varssavi on Masoovia ajalooline keskus.

[redigeeri] Ajalugu

9. sajandil oli tänapäevase linna kohal linnus. Veel mitu sada aastat tagasi olid tekkinud siia esimesed asulad. Arvatakse, et linn tekkis siis kui oli moodustunud Vana-Varssavi (Stara Warszawa) ehk umbes 13. sajandil. 1350. aastal oli ehitatud esimene linnamüür ja aastal 1380 teine. 14. sajandil Vana-Varssavist põhjapoole kerkis uus linn - Nowa Warszawa (Uus-Varssavi). 1408. aastal Mazoovia vürst Janusz ostis linna ja 1413. aastal Masoovia (Mazowsze) pealinn viidi üle Czerskist Varssavisse. 1526. aastal sai Masoovia koos Varssaviga Poola Krooni valduseks. Linna kiiret arengut soodustas selle asukoht - Varssavi sai Poola üheks tähtsaimaks linnaks.

Kuna linn asus Rzeczpospolita (Poola-Leedu Unioon) keskel, Krakówi ja Vilniuse vahel, tegi Poola kuningas Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa) 1596. aastal Varssavi pealinnaks. 1655.-1658. - sai Varssavi kolm korda Rootsi vägede pealetungidest kannatada. 1683. aastal taastas kuningas Jan III Sobieski linna endise hiilguse ja majanduse taseme.

1939-1945 - Saksa okupatsioon Varssavis.
1943 - Ülestõus Varssavi getos. Ülestõus Euroopa suurimas juudi getos suruti maha. Geto purustati.
1944 - Varssavi ülestõus, mille tagajärjel palju linnaelanikke sai surma, linna sakslaste käes olnud osad tühendati elanikest ja lasti õhku.
1945 - algas linna ümberehitamine Nõukogude Liidu mõju all.

[redigeeri] Linnaosad

Varssavis on 18 linnaosa: Bemowo, Białołęka, Bielany, Mokotów, Ochota, Praga Płudnie, Praga Północ, Rembertów, Śródmieście, Targówek, Ursus, Ursynów, Wawer, Wesoła, Wilanów, Włochy, Wola, Żoliborz.

Śródmieście (poola 'kesklinn') on tähtsaim linnaosa, mis asub linna südames. Siin asuvad Poola ja rahvusvaheliste tipp ettevõtete, pankade peastaabid, suurimad hotellid.

Panoraamvaade kuningalossi esiselt väljakult

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Purskkaevud Saksi aias

Mõned vaatamisväärsused:

Stare Miasto vanalinn
Stary Rynek
Kuningaloss
Lossiväljak (plac Zamkowy) ja kuningas Sigismundi sammas
Barbakan
Nowe Miasto vanalinn
Kuniglik tee - Krakowskie Przedmieście ('Krakówi eeslinn') ja Nowy Świat'i tänav
Kuninglik Łazienki park, palee ja veepealne teater
Wilanówi loss ja park - kuningas Jan III Sobieski residents
Ujazdowski loss
Kultuuri ja Teaduste Palee
Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.

[redigeeri] Pilte

Pilvelõhkujad. Paremal Kultuuri ja Teaduste Palee	Varssavi kesklinna pilvelõhkujad 2005. aastal	Vanalinna tänav ja kuningaloss hommikul	Vanad ja uued tornid
Presidendiloss	Stare Miasto	Łazienki	Wilanów
Palac Staszica	Piłsudski väljak (taamal Poola sõdurite mälestusmärk ja Saksi aed)	Zamek Krolewski	Palac Prezydencki
Hotel Bristol	Stare Miasto	Palac Staszica	Palac Krasinskich
Palac Branickich	Palac Sapieha	Palac Komisja	Palac Czapskich
Palac Jablonskich	Łazienkowski Palac	Łazienkowski Palac	Łazienkowski Palac
Belweder	Chopin	Palac Ujazdowski	Koscioł Aleksander
Koscioł Seminarny	Ogrod Saski 1900	Filharmonia	Politechnika