Kraków

Kraków
[ kr'akuv ]

poola Kraków

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Krakówi lipp

Krakówi vapp

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 753 800 (2006), linnastus 1,4 miljonit.

koordinaadid: 50°04′ N 19°56′ E

Vaade Krakówile Waweli nõlvalt

Kraków

Kuningalossi õu Wawelis

Kraków on linn Poola lõunaosas. Ta on Väike-Poola vojevoodkonna halduskeskus. Kraków on Väike-Poola ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn 1596. aastani. Kraków on Poola üks suuremaid ning vanemaid linnu.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Enne riiklust

Arheoloogilised uuringud näitavad, et Waweli linnamägi oli asustatud juba 20 tuhat aastat tagasi. On oletatud, et Kraków oli märgitud Claudius Ptolemaiose 142.–147. aasta kaardile. Pidev asustus on linnamäel olnud 4. sajandist alates. Legendi järgi rajas asula müütiline valitseja Krak draakoni koopa kohale. Legendid Krakist ja Wandast pärinevad 7. sajandist. Tänapäeval asuvad Waweli linnamäel loss ja katedraal.

Alaets hiljemalt 5. sajandist elas Krakówi ümbruskonnas vistulaanide hõim. 8. sajandil kuulus nende asuala Suur-Määri riiki.

Teadaolevalt on Krakówit esimest korda kirjalikult maininud 965. aastal kaupmees Ibrāhīm ibn Ya‘qūb, kirjeldades seda kui kaubandusteede rismikul asuv metsadest ümbritsetud rikast linna.

[redigeeri] Poola pealinn

Pärast seda, kui ungarlased hävitasid Suur-Määri riigi, kuulus Kraków Böömimaale. 10. sajandi lõpuks oli ta läinud Piastide dünastia kontrolli alla. Sel ajal ehitati linna hulk telliskiviehitisi, kaasa arvatud loss ja hulk romaani stiilis pühakodasid. Alates 1150 töötas katedraali juures piiskopi järelevalve all kool.

1038 sai Kraków Poola parlamendi asukohaks. Kakssada aastat hiljem tegid mongolid linna maatasa. 1257 ehitati linn üles põhiplaani järgi, mis on sellest ajast peaaegu muutumatuks jäänud, ja sai Magdeburgi linnaõigused, kuid 1259 ja 1287 hävitasid mongolid taas linna.

1311 tõusis linna sakslastest elanikkond üles Poola kuninga Wladysław I vastu. Ülestõusu nimetatakse selle juhi järgi Alberti ülestõusuks. Mässulisi toetas Saksa ordu, kes vallutas Gdanski, ent lõunas sai ülestõus lüüa. Seejärel kaotasid Lõuna-Poola sakslased oma poliitilised ambitsioonid ja hakkasid poolastuma.

1364 asutas Kasimir III Krakówi ülikooli, mis on Poola vanim ülikool. Suurriigi Rzeczpospolita pealinnana oli Kraków tähtis kultuuri- ja hariduskeskus.

1572 suri kuningas Sigismund II lastetuna ja troon läks Wasade dünastiast pärit Sigismund III-le. Krakówi tähtsus hakkas vähenema, sest järgnesid Rootsi invasioon, mille käigus linn rüüstati, ja katk, millesse suri 20 tuhat linlast. 1596 viis Sigismund III pealinna Varssavisse.

[redigeeri] Austria provintsilinn

Poola jagamiste käigus läks Kraków Austriale Galiitsia provintsi. Järgnenud Kosciuszko ülestõus (1794) sai lüüa ning Preisi väed, mis selle maha surusid, röövisid tühjaks Poola kuninga varakambri, mida linnas hoiti.

Napoleon moodustas pärast kunagise Poola ala vallutamist 1809 Varssavi hertsogkonna, mis ei allunud naaberriikidele, vaid ainult Napoleonile. Viini kongress taastas 1815 Poola jagamise kolme riigi vahel, ainult Kraków sai vabalinna staatuse. Krakówi vabalinna pindala oli 1164 km² ja võrreldes Rzeczpospolita kuni miljoni ruutkilomeetiga pole ükski tänapäeva Euroopa riik oma pindala nii drastiliselt muutnud.

1846 toimus Krakówi ülestõus, mille eesmärgiks oli laiendada Krakówi võimu ka teistele poolakatega asustatud aladele. Ülestõus sai lüüa ja Krakówi vabalinn likvideeriti, see liideti taas Austriaga.

1866 sai Austria-Ungari Austria–Preisi sõjas lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. Poola keel sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui Preisimaal või Venemaal. Kraków sai poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma poola ateenaks ja poola mekaks, sest poolakad käisid Krakówis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Suure pidulikkusega tähistati Grünwaldi lahingu 500. aastapäeva, Saksa ordu lüüasaamist.

Sel ajal muutus Kraków moodsaks suurlinnaks, saades 1901 veevärgi ja elektriautod. (Varssavisse jõudsid elektriautod alles 1907). Sel ajal moodustati ka Suur-Kraków: ümbruskonna alad liideti administratiivselt linnaga. Seetõttu kahekordistus Krakówi elanikkond halduspiires 5 aastaga: 1905. aasta 91 tuhandelt 1910. aasta 183 tuhandele.

Tänav Krakówis

Esimeses maailmasõjas vallutasid Vene väed Krakówi 1915. aasta talvel. Krakówi leegione, kes sõdisid Austria eest, juhtis sõjas Josef Pilsudski.

Nii Austria, Preisimaa kui Venemaa kaotasid sõja, mistõttu oli võimalik luua iseseisev Poola riik.

[redigeeri] Pärast Poola riigi taasloomist

Teise maailmasõja ajal septembris 1939 jagati Poola uuesti. Kraków sai Saksa okupatsioonivalitsuse asukohaks. Seda juhtis Hans Frank.

Sõda mõjus väga halvasti Krakówi kultuuriväärtustele, millest paljud rööviti paljaks või hävitati. Suur hulk kultuuritegelasi saadeti läheduses olevatesse Plaszowi ja Auschwitsi koonduslaagritesse. Ühel juhul kutsuti Jagelloonide ülikooli 150 õppejõudu koosolekule, vahistati ja saadeti Sachenhauseni koonduslaagrisse.

Pärast sõda on Krakówi elanike arv neljakordistunud. See on jäänud endiselt riigi kultuuripealinnaks. Linna ajalooline süda kanti 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Sama aasta 16. oktoobril valiti linna peapiiskop Karel Wojtula esimeseks mitteitaallasest paavstiks üle 455 aasta.

[redigeeri] Linnaosad ja eeslinnad

Krakówi katedraali läänetornid. Vaade lõunast

Stare Miasto
Grzegórzki
Prądnik Czerwony
Prądnik Biały
Łobzów
Bronowice
Bieńczyce
Zwierzyniec
Dębniki
Łagiewniki
Swoszowice
Wola Duchacka
Prokocim-Bieżanów
Podgórze
Czyżyny
Mistrzejowice
Grębałów

Suurim eeslinn on Nowa Huta.

[redigeeri] Kõrgkoolid

Sukiennice ja raekoja torn Krakówi Keskturul (Rynek Główny)

Maria kirik Keskturu ääres

Uniwersytet Jagielloński
Mäendusakadeemia Akademia Górniczo-Hutnicza
Krakówi Polütehnikum Politechnika Krakowska
Majandusakadeemia Akademia Ekonomiczna
Akademia Wychowania Fizycznego
Muusikaakadeemia Akademia Muzyczna
Pedagoogikaakadeemia Akademia Pedagogiczna
Kaunite kunstide akadeemia Akademia Sztuk Pięknych
Põllumajandusakadeemia Akademia Rolnicza
Paavstik teoloogiaakadeemia Papieska Akademia Teologiczna
Riiklik teatrikõrgkool Państwowa Wyższa Szkoła Teatralna
Krakowska Szkoła Wyższa im. A. Frycza-Modrzewskiego
Krakowska Wyższa Szkoła Promocji Zdrowia
Małopolska Wyższa Szkoła Zawodowa
Wyższa Pedagogiczna Szkoła Zawodowa im. Św. Rodziny
Majanduse ja informaatika kõrgkool Wyższa Szkoła Ekonomii i Informatyki
Preester Józef Tischneri nim. Euroopa kõrgkool Wyższa Szkoła Europejska im. Ks. Józefa Tischnera
Wyższa Szkoła Filozoficzno-Pedagogiczna Ignatianum
Kaubanduskõrgkool Wyższa Szkoła Handlowa
Keskkonnakaitse, turismi ja rekreatsiooni kõrgkool Wyższa Szkoła Ochrony Środowiska, Turystyki i Rekreacji
Wyższa Szkoła Ubezpieczeń
Wyższa Szkoła Zarządzania i Bankowości