Pjotr Tšaikovski
Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1840 Votkinsk – 6. november (25. oktoober) 1893 Peterburi) oli romantistlik vene helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit.
1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.
Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878.
1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna.
Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele.
Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Šveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga.
1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini – seal asub ka helilooja majamuuseum.
Helilooja suri 1893. aastal Klinis koolerasse.
Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor.
Tema auks kannab Moskva Konservatoorum praegu Tšaikovski nime, konservatoorumi ees asub ka helilooja mälestusmärk.
[redigeeri] Looming
Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti ja kantaate.
[redigeeri] Balletid
- "Luikede järv"
- "Uinuv kaunitar"
- "Pähklipureja"
[redigeeri] Ooperid
- "Vojevood"
- "Opritšnikul"
- Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed")
- "Jevgeni Onegin"
- "Padaemand"
- "Jolanthe"
[redigeeri] Sümfooniad
- 4. sümfoonia f-moll
- 5. sümfoonia e-moll
- 6. sümfoonia "Pateetiline"
[redigeeri] Kirjandus
- Maaja Hanko, “Tšaikovski”. Sari Suurmeeste elulood, nr. 55, EKS, Tartu 1940
- “P. I. Tšaikovski ooperist” (valitud katkendeid kirjadest ja artiklitest). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955
- Jossif Kunin, “Tšaikovski” (monograafia). Tõlkija: Vello Tarnaste, eessõna: Arnold Alšvang. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963
- “Tšaikovski: inimene, helilooja, legend”. Koostanud Alo Särg. Odamees, Tallinn 2001
- Henri Troyat, “Paruness ja muusik: proua von Meck ja Tšaikovski”. Prantsuse keelest tõlkinud Ülo Treikelder. Eesti Raamat, Tallinn 2006
