Christiaan Huygens
 See artikkel on pooleli. |
|---|
Christiaan Huygens [höihens] (14. aprill 1629, Haag – 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega.
Huygens ise kirjutas oma nime enamasti kujul 'Hugens'.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Christiaan Huygens pärines mõjukast Hollandi perekonnast. Tema isa Constantin oli riigimees ja diplomaat, keda peeti ka arvestatavaks heliloojaks ning luuletajaks. Constantin pidas sidet kaasaegsete mõjukate teadusringkondadega, olles kirjavahetuses nende tollaseks keskpunktiks olnud Marin Mersenne'iga. Huygensi ema suri sünnitusel, kui Christiaan oli 8-aastane.
Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka Huygensite perekonnasõpra René Descartes'i, kes Huygensi varast hariduskäiku tublisti mõjutas.
Aastatel 1645–1647 õppis Huygens Leideni ülikoolis õigusteadust ning matemaatikat. Tema õpetajaks sai siin Frans van Schooten. Huygens jätkas õpinguid samadel erialadel 1647–1649 Bredas, kus teda matemaatika alal juhendas John Pell. Umbes samal ajal algas Huygensi iseseisev kirjavahetus Mersenne'iga.
1649 võttis Huygens osa diplomaatilisest ringreisist Euroopas, alustades Taanist ja lõpetades Roomas.
Pärast esimeste matemaatiliste tööde avaldamist 1650-ndate aastate esimesel poolel, pöördus Huygensi tähelepanu optikale. Ta leidis uusi viise läätsede valmistamiseks ning konstrueeris teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning suurima kaaslase Titani.
Samal aastal Pariisi külastades tutvustas Huygens oma avastust sealsetele matemaatikutele, kes omakorda tutvustasid talle Blaise Pascali ja Pierre de Fermat kirjavahetust tõenäosusest. Hollandisse naasnud Huygens pani kirja töö pealkirjaga "Arvutusest hasartmängudes", mis 1657 esimese tõenäosusteooriat puudutava teosena trükiti.
Saturni vaatluste tulemused avaldas Huygens 1659 raamatus "Systema Saturnium". Tema tulemusi ja uuringuid ründasid algul teiste hulgas jesuiidid, kuid 1665 olid nad sunnitud Huygensi avastused tõeks tunnistama.
Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. Pascali 1658. aasta tsükloidiülesannete võistlus viis Huygensi ideeni tsükloidilisest pendlist. Huygens arvas, et kaarte vahel kõikuv pendel oleks merel kasutuskõlblikum tavalisest. Oma uut leiutist kasutas ta pikkuskraadi määramiseks merel.
1661 külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta 1663 valiti.
1666 kolis Huygens Haagist Jean Baptiste Colbert'i kutsel Pariisi, kus asus Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks, resideerudes kuninglikus raamatukogus.
Haigestunud tõsiselt, ravis Huygens end 1670–1671 Hollandis ja pöördus siis tagasi Pariisi, kuhu jäi pidama ka puhkenud Prantsusmaa–Hollandi sõja ajaks. Uus haigestumine 1676 ajas ta jällegi Hollandisse, kuid 1678 oli Huygens jälle Pariisis. Pärast Haagi naasmist 1681 ja oma patrooni Colbert'i surma 1683 ei pidanud Huygens enam Pariisi minekut võimalikuks.
1689–1690 viibis Huygens Inglismaal, kus tutvus Isaac Newtoni ja tema teooriatega. Hollandisse tagasipöördunult pani ta kirja oma valguse laineteooria.
[redigeeri] Füüsika
Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist.
[redigeeri] Astronoomia
Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem vaadelnud Galileo Galilei ei mõistnud, mida ta näeb. Rõngaste olemust seletas Huygens teoses "Systema Saturnium". Sealsamas käsitleb Huygens teisigi selle perioodi avastusi: Saturni kuud Titani ning Orioni udukogu (M42, avastatud 1656).
Peale nimetatute kuuluvad Huygensi astronoomiaalaste avastuste hulka mõned tähtedevahelised udukogud ning kaksiktähed, Marsi polaarmütsid ning tume pinnavorm Marsil, mida nüüd tuntakse Suure Syrti nime all.
Huygens üritas planeete otsida ka teiste tähtede juurest ning teda peetakse esimeseks, kes avaldas arvamust, et Marsil ning muudel planeetidel võiks leiduda arukaid olendeid.
[redigeeri] Matemaatika
Huygens oli esimene, kes nägi tõenäosusteooriat tõsise matemaatikavaldkonnana. Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" (1657). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis.
[redigeeri] Leiutised
Huygens leiutas 1657 pendelkella (samale aule pretendeeris Vincenzo Viviani) ja võttis 1675 kasutusele balansi.
Koos vanema venna Constantijn Huygensiga (1628–1697) valmistas Christiaan arvukalt oma aja parimaid teleskoobiläätsesid. Huygens konstrueeris terve rea suuremõõtmelisi teleskoope ja täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ning mikromeetriga.
[redigeeri] Teosed
- "Cyclometriae" (1651)
- "De Circuli Magnitudine Inventa" (1654)
- "De ratiociniis in ludo aleae" ("Arvutusest hasartmängudes", 1657)
- "Horologium" (1658)
- "Systema Saturnium" (1659)
- "Horologium Oscillatorium sive de motu pendulorum" (1673)
- "Traité de la Lumière" (1690)
[redigeeri] Vaata ka
- Huygensi läätsteleskoop (e. Huygensi refraktor)
