Pierre de Fermat
Pierre de Fermat [pjɛːʀ dəfɛʀˈma] (17. august 1601, Beaumont-de-Lomagne – 12. jaanuar 1665, Castres) oli prantsuse matemaatik. Elukutse poolest oli Fermat jurist.
Fermat oli üks arvuteooria, analüütilise geomeetria ning (koos Blaise Pascaliga) tõenäosusteooria rajajaid. Enamik tema töid avaldati postuumselt.
[redigeeri] Elulugu
Fermat sündis jõuka nahakaupmehe pojana, tema noorpõlvest pole palju teada. Hariduse sai ta Toulouse'i ning Orléans'i ülikoolides. 1631. aastal ostis Fermat enesele Toulouse'i parlamendi nõuniku ametikoha.
Matemaatikaga tegeles Fermat juristitööst vabal ajal. Fermat ei ajanud taga kuulsust ning tema eluajal avaldati temalt vaid üks oluline käsikiri, seegi initsiaalide M.P.E.A.S., mitte Fermat' nime all. Fermat pidas kirjavahetust paljude silmapaistvate matemaatikutega. Tal oli tavaks esitada oma tulemusi tükkhaaval või tõestusteta, teatades näiteks, et tõestust ta ei saada, kuna see on liiga pikk. Fermat' kuulsaim selline avaldus, kritseldatud Diophantose teose äärele, puudutas nõndanimetatud Fermat' suurt teoreemi, mis suudeti tõestada alles kolm ja pool sajandit hiljem. Mitmed tulemused leiti alles pärast Fermat' surma juhulikelt paberilehtedelt, enamasti tõestuseta.
[redigeeri] Vaata ka
- Fermat' väike teoreem
- Fermat' printsiip
- Fermat' arvud
- Pelli võrrand
