Tycho Brahe
Tycho Brahe (Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Sisukord |
[redigeeri] Noorus
Tycho Brahe sündis tollases Taani provintsis, praegu Rootsile kuuluvas Skånes Knutstorpi linnuses kõrgaadliku pojana. Kolmeteistkümnendal eluaastal läks ta Kopenhaageni ülikooli filosoofiat õppima. 1560. aasta päikesevarjutus äratas temas huvi astronoomia vastu. Tycho läks edasi õppima Leipzigisse, Wittenbergi, Rostocki ja Baselisse. Seal pidi ta perekonna soovil õppima peamiselt juurat, et valmistuda tulevikuks riigiametnikuna. Tycho spetsialiseerus aga astronoomiale. Tal õnnestus varakult täiustada taevakehade positsiooni mõõtmise metoodikat ja sooritada vastavalt täpsemaid mõõtmisi.
Üliõpilasena kaotas Tycho duellil osa oma ninast. See juhtus 1566. aastal, kui ta oli 20-aastane ja õppis Saksamaal Rostocki ülikoolis. Ühe professori majas tantsupeol viibides läks ta tülli kellegi Manderup Parsbjergiga, kes, nagu temagi, oli Taani aadlik. Tüli põhjuseks olevat olnud vaidlus selle üle, kes on parem matemaatik. Matemaatikaoskuse küsimus lahendati pimedas peetud duellil. Seal kaotas Tycho oma ninajuure, nii et tal jäi selle kohale suur arm. Ülejäänud elu olevat ta kandnud selle kohal hõbedast või kulla ja hõbeda sulamist plaati, mille ta salviga kohale kleepis. Kui Tycho haud 1901. aastal avati, siis leiti, et vastav koht koljul on äärtest roheline, millest võib järeldada, et see oli olnud kokkupuutes vasega.
[redigeeri] Supernoova 1572
Aastal 1570 pöördus Tycho Taani tagasi ja jätkas astronoomiaga tegelemist. Novembris 1572 vaatles Tycho väga eredat tähte, mis ootamatult ilmus Kassiopeia tähtkujju. Et antiikajast peale oli kinnistähtede maailma peetud igaveseks ja muutumatuks, siis pidi teiste vaatlejate meelest olema tegemist mingi nähtusega Maa atmosfääris. Tycho pani aga tähele, et uue tähe parallaks jäi ööst öösse muutumatuks, millest ta järeldas, et tegemist on väga kauge objektiga, sest lähedal asuv objekt peaks oma asendit kaugete tähtede suhtes muutma. Oma avastuse avaldas ta väikeses raamatus "De Stella Nova" (Uuest tähest; 1573). Selle raamatu pealkirjast tulenebki "uue" tähe nimetus "noova" (praegu nimetatakse tähtede seda tüüpi plahvatusi supernoovaks). Ta pidas uut tähte imeks, milletaolist ei ole maailma algusest saadik nähtud. (Tegelikult oli supernoovat Hiinas vaadeldud juba 1054, kuid Euroopa õpetlased ei teadnud sellest midagi.) Selle avastusega sai Tycho Brahe paugupealt kuulsaks kogu Euroopas ning sellest ajendatuna valis ta lõplikult elukutseks astronoomia.
[redigeeri] Brahe maailmasüsteem
Kepler püüdis Brahet asjatult veenda võtma kasutusele Päikesesüsteemi heliotsentrilist mudelit. Tycho uskus modifitseeritud geotsentrilist mudelit (Tycho maailmasüsteemi kohaselt tiirles Päike ümber Maa ja planeedid ümber Päikese), lähtudes samadest kaalutlustest, mille põhjal ta leidis, et 1572. aasta supernoova ei ole Maa lähedal. Ta väitis, et kui Maa liiguks, siis peaks lähedal asuvate tähtede näiv asend kaugemale jäävate tähtede suhtes muutuma (parallaks). See argument oli põhimõtteliselt õige, kuid kuna kinnistähed asuvad palju kaugemal, kui tollal ette kujutati, siis on ka tähtede parallaks nii väike, et selle mõõtmine sai võimalikuks alles 250 aastat hiljem tänu teleskoopide arengule (ühena esimestest astronoomidest mõõtis kinnistähe parallaksi 1837 F. G. W. Struve Tartu Tähetornis).
[redigeeri] Uraniborg, Stjerneborg ja Benátky nad Jizerou
Pärast raamatu "De Stella Nova" ilmumist sai Tycho tervest Euroopast pakkumisi teaduslikele ametikohtadele. Ta võttis vastu Taani ja Norra kuninga Frederik II pakkumise Taanisse jääda. Kuningale avaldasid Tycho 1572. aasta vaatlused muljet ning ta finantseeris Tychole kahe observatooriumi rajamist Veni (Hveni) saarel Landskrona lähedal Sundis. Need olid Uraniborg ja Stjerneborg. Uraniborgis oli ka laboratoorium, kus Brahe tegi oma alkeemiakatseid. Nende katsete päevikud ei ole säilinud.
Tycho töötas Veni saarel 20 aastat. Ta rajas saarele klaasikoja, apteegi, trükikoja ja paberiveski. Nii sai ta oma teosed ise trükkida ja raamatuteks köita. Tycho oli Skåne piirkonna esimene raamatutrükkal.
Lisaks Venile andis kuningas Tychole läänisid Norras, Kulleni Skånes ja kabeli Roskildes. Tychol tekkisid konfliktid Veni talupoegadega, kes protesteerisid liiga suure töökoormuse pärast mitmesugustel ehitustöödel. Tycho jättis ka hooletusse oma kohustused kuninga ees, nagu Roskilde kabeli ja Kulleni tuletorni remontimine, ning kohtles oma talupoegi halvasti. Lisaks sellele ei olnud tema abielu seisusekohane. Christian IV ei jaganud oma eelkäija huvi teaduse vastu ja nii langes Tycho ebasoosingusse. Aastal 1596 kaotas Tycho oma privileegid ja kuninglikud toetused, kuid säilitas Veni.
Aastal 1597 lahkus Tycho Taanist. Ta kolis 1599 Prahasse, kus teda toetas Saksa-Rooma keiser Rudolf II. Tycho alustas uue observatooriumi ehitamist Benátky nad Jizerou lossis 50 km kaugusel Prahast. Ta töötas seal kuni surmani 1601, jõudmata observatooriumi lõplikku valmimist ära oodata.
Brahe kohustuste hulka õukondades kuulus horoskoopide koostamine, ilma ennustamine ja tähtsate astronoomiliste sündmuste (näiteks 1572. aasta supernoova ja 1577. aasta komeedi astroloogiline tõlgendamine.
[redigeeri] Surm
Brahe suri 24. oktoobril 1601. aastal. Tema surma asjaolud on ebaselged. Ühe legendi kohaselt olevat tema surma põhjuseks olnud pidusöögi ajal lõhkenud kusepõis. Asi olevat olnud selles, et pidusöögilt lahkumine enne selle lõppu oli äärmiselt ebaviisakas.
Tõenäolisemaks peetakse, et Tycho surma põhjustas kas kuseteede haigus või elavhõbedamürgistus. Aastal 1996 tehtud analüüs näitas, et umbes 20 tundi enne tema surma tõusis järsult elavhõbeda kontsentratsioon tema veres. Alkeemiaga tegelev Brahe võis oma haiguse vastu sisse võtta elavhõbedat sisaldavat ravimit; teine võimalus on, et ta mürgitati. Võimaliku mürgitajana on mainitud Johannes Keplerit, kes oli sel ajal Brahega tülis. Kepler on kirjutanud mõned vihased kirjad Brahele, kes ei tahtnud oma vaatlustulemusi Keplerile anda ja lükkas tema maailmasüsteemi tagasi. Selle hüpoteesi kasuks ei räägi siiski miski peale selle, et Kepleril oli Brahe surmast kasu – ta sai Brahe planeedivaatluste tulemused kätte.
Tycho maeti 4. novembril Praha kirikusse Panna Marie pred Týnem.
[redigeeri] Tycho panus astronoomiasse
Tycho taipas, et astronoomia ei saa enam areneda juhuslike vaatluste põhjal, vaid tarvis on süstemaatilisi hoolikaid vaatlusi, mida sooritatakse järjekindlalt igal ööl, kasutades nii täpseid instrumente kui võimalik. Ta täiustas olemasolevaid instrumente ja leiutas uusi ning valmistas oma instrumendid ise. Brahe palja silmaga kvadrandi abil tehtud vaatlused määrasid planeetide parallaksi ühe või kahe kaareminuti täpsusega. (Pärast Brahe surma läksid need vaatlustulemused Kepleri valdusse.)
Tycho oli väljapaistev teleskoobieelse aja vaatleja. Tema vaatlused kinnistähtede ja planeetide asendite kohta olid oma aja kohta enneolematult täpsed. Pärast tema surma õnnestus Kepleril vaatlusandmete põhjal Marsi asendite kohta avastada planeetide liikumise seadused, mis oluliselt tugevdasid Mikołaj Koperniku heliotsentrilisele maailmasüsteemi positsiooni. Tycho ise ei olnud Koperniku pooldaja, vaid pakkus välja süsteemi (Tycho maailmasüsteemi), mille kohaselt Päike tiirleb ümber Maa, teised planeedid aga tiirlevad ümber Päikese. Seda süsteemi peetakse sageli kompromissiks, kuid nii geotsentrilises maailmasüsteemis kui ka Koperniku heliotsentrilises maailmasüsteemis olid planeedid kinnitatud "kristallsfääride" külge. Tycho teooria loobus kristallsfääridest. See oli oluline samm, kui arvestada, et enne Isaac Newtonit puudus arusaamine gravitatsioonist ja seega ka jõududest, mis planeetide liikumist kontrollisid. Selles suhtes oli Tycho universum palju revolutsioonilisem kui Koperniku oma. Piiratud matemaatiliste võimete tõttu ei suutnud ta oma süsteemi läbi arvutada.
Tycho teadis, et horisondi lähedal paistva taevakeha näiv nurkkõrgus on atmosfääri refraktsiooni tõttu suurem kui tegelik nurkkõrgus, ning koostas vastavad korrektsioonitabelid.
[redigeeri] Teadusfilosoofilised tõlgendused
Induktsionistid peavad Tycho Brahe vaatlusi musternäiteks selle kohta, kuidas uued teooriad sünnivad vaatluste üldistamise teel: Brahe vaatlusi üldistades õnnestus Kepleril sõnastada Kepleri seadused.
[redigeeri] Mälestuse jäädvustamine
Kuu kraater Tycho nimetati Tycho Brahe mälestuseks.
[redigeeri] Brahe kunstiteoste ainena
Max Brod avaldas 1915 romaani "Tycho Brahes Weg zu Gott" (Tycho Brahe tee Jumala juurde).
[redigeeri] Isiklikku
Aastal 1573 abiellus Tycho lihtrahva hulka kuulunud Kirsten Jørgensdatteriga. Abielu ei olnud kiriklik, sest seadus ei lubanud liitu aadliku ja mitteaadliku vahel. Tycho ja Kirsten elasid koos Tycho surmani. Nad said 8 last, kellest 6 jõudsid täiskasvanuikka.
