Revisionism

Revisionism ehk revideerimispoliitika on poliitika, mille idee on ümber kujundada või muuta olemasolevaid põhimõtteid või -mõisteid.

Ajalooline revisionism on ajaloolaste termin kirjeldamaks seda, kuidas ajaloo interpreteerimisel on asendatud mõned faktid, kuna on ilmnenud uusi andmeid.

Territoriaalne revisionism - seda mõistet on kasutatud Euroopas pärast külma sõja aega nende etniliste vähemuste kohta, kes lootsid muuta riigipiire pärast Teist maailmasõda

Revisionistlik Sionism on Vladimir Jabotinsky poolt rajatud poliitiline liikumine, mis vaidlustas Inglismaa volitused ja nõudis Palestiinasse Juudi riigi rajamist. Likud partei on tänapäeval selle liikumise järetulija.

Kõige tihedamalt on revisionismi kasutatud seoses sotsialismiga. Seda erinevatel aegadel ja erinevas tähenduses.

• 19. sajandi lõpus kirjeldati sõnaga revisionism kirjanike Eduard Bernstein ja Karl Kautsky tööd, mis revideeris Karl Marxi õpetust väites, et vägivaldne revolutsioon ei ole sotsialismi jõudmise aluseks. Hiljem on seda terminit kasutatud pisut teises tähenduses. Vaata reformism.
• 1940 ja 1950 aastel kasutati sõna revisionism kirjeldamaks neid kommunistlikke liikumisi, kes olid oma tegevuse suunanud rasketööstuse asemel tarbekaupade tootmisele, viisid läbi demokraatlikke reforme ja aksepteerisid rahvuslikke eripärasid. Revisionism oli lühiajaliselt aktsepteeritud Imre Nagy valitsuse ajal (1953-1955) Ungaris ja Poolas Wladyslaw Gomulka valitsuses. Ise ei pidanud neist kumbki ennast revisionistiks.
• Ungari revolutsiooni (1956) ajal toimunud NSV Liidu represioonid tingisid seda, et ka Kommunistlikutest parteidest läänes lahkus palju inimesi, eriti intellektuaalid. Mõningad "lojaalsed" kommunistid kutsusid neid lahkunud inimesi revisonistideks.
• 1960 aastate alguses Mao Zedong ja Hiina Kommunistlik Partei taaselustasid termini revisionism ning nimetasid Nikita Hruštšovi ja NSVL erinevaid poliitikaid 1960ndate moodsaks revisionismiks. Seda väljendit kasutasid ka maostlikud liikumised kogu maailmas.