Nikita Hruštšov
Nikita Sergejevitš Hruštšov (17. aprill 1894 – 11. september 1971) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riigi tegelik juht 1956–1964.
Hruštšov tuli NSV Liidu tipp-poliitikasse Stalini viimastel valitsusaastatel, kuid et ta hoidis end veel tagaplaanile, siis ei seostatud teda viimaste stalinistlike puhastustega 1950ndate alguses. Pärast Stalini surma suutis ta koos Georgi Malenkoviga üle mängida oma põhirivaali Lavrenti Beria ning esialgu valitsesid Malenkov, Hruštšov ja mõned teised riiki koos.
Kuid Hruštšov soovis juhtida riiki oma plaanide järgi. Seetõttu asus ta 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas Stalini ebajumala kohalt tõugatuks ning alustas ta käsilaste paljastamist ja koonduslaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. Nõnda liikus NSV Liit tema ajal tsiviilühiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Kuid riigi senine suunitlus jäi püsima, oldi valmis sõdima "kapitalistlike vereimejatega" ning igasugune ohtlik opositsioon suruti halastamatult maha, ehkki enamasti inimesi enam maha ei lastud.
Hruštšovile olid omased lihtsad, kuid tihti ka labased ja vulgaarsed käitumisomadused. Näiteks 12. oktoobril 1960, mil ta külastas ÜRO Peaassambleed, võttis ta jalast kinga ja tagus sellega vastu kõnepulti.
1964. aastal korraldasid aga temaga rahulolematud kommunistide ladviku liikmed riigipöörde, kukutasid ta ning partei- ja riigijuhiks sai tema endine liitlane Leonid Brežnev. Hruštšov elas oma viimased aastad personaalpensionärina ning Brežnevi ajal püüti tema tegevust ja isegi olemasolu üldiselt unustada.
Nikita Hruštšov on maetud Moskvasse, Novodevitši kalmistule.
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] Kirjandus
- William Taubman, "Hruštšov ja tema aeg". Inglise keelest tõlkinud Rein Turu, Varrak, Tallinn 2006, 815 lk, ISBN 9985311787
[redigeeri] Välislingid
| Eelnev: Jossif Stalin |
NLKP KK I sekretär 1953–1964 |
Järgnev: Leonid Brežnev |
| Eelnev: Nikolai Bulganin |
NSVL Ministrite Nõukogu esimees 1958–1964 |
Järgnev: Aleksei Kossõgin |
