Erwin Rommel
Erwin Rommel (õieti Erwin Johannes Eugen Rommel; 15. november 1891 Heidenheim Württemberg – 14. oktoober 1944) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal.
[redigeeri] Biograafia
Rommel sündis neljalapselisse perre teise pojana. Ta ristiti 19. novembril 1891. Rommeli isa nimi oli samuti Erwin Rommel: ta suri aastal 1913. Ema nimi oli Helena Luz, suri 1940.
Noor Rommel tahtis saada inseneriks, kuid isa oli selle vastu, ning 1910. aasta märtsikuus astus ta üheksateistkümneaastaselt 124. Saksa jalaväerügementi Weingartenis. Siit algas tema järjepidev karjääriredelil tõusmine. Peale rügementi astumist saadeti ta peatselt Danzigi kadettide ja ohvitseride kooli, kus ta 1911. aastal tutvus oma tulevase abikaasa Lucia Maria Molliniga, kes oli tollal vaid 17-aastane.
Esimese maailmasõja puhkemisel oli Rommel leitnant. Esimesed sõjakogemused sai ta Prantsusmaal, Itaalias ja Rumeenias võideldes. 1915. aastal autasustati teda Raudristiga. Sõja lõppedes ülendati ta kapteniks.
Aastal 1916 abiellus Rommel Luciaga. 1928. aastal sündis neil poeg Manfred, kes oli hiljem Stuttgarti meer.
Pärast sõda oli Rommel pataljoni ülem, hiljem Dresdeni jalaväekooli õpetaja (1929–1933). Aastatel 1929–1933 õpetas ta Potsdami Sõjaakadeemias. Enne Teist maailmasõda avaldas Rommel mitu õppelektüüri.
[redigeeri] Teine maailmasõda
Rommel juhatas 1940–1943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. 1943. aastal pidid sakslased aga ülekaalukate liitlasvägede ees taanduma, Hitleri lubatud abi Rommelile õigel ajal ei saabunud. Järgnevalt määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimunud Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit. Talle anti kaks võimalust: kas minna häbistatult sõjakohtu alla, kus ta oleks ilmselt süüdi mõistetud, või teha enesetapp ja päästa oma maine. Rommel valis teise võimaluse.
