Tšingis-khaan

Tšingis-khaan ehk Temutšin (1155 või 1162 – 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid.

Tšingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid.

Pärast Tšingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei.

Mongolid peavad Tšingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks.

Hiinlased ütlevad, et kuna Tšingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile.

Burjaadid kinnitavad, et kuna Tšingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad.

Jaapanlastel on teooria, et Tšingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes lahingu kaotuse järel ei sooritanud mitte harakirit, vaid põgenes Mongoolia steppidesse ning asus Aasia rahvaid ühendama.

Kaido Kama väidab, et Tšingisi ema kuulus merkidi hõimu, kes olid arvatavalt soomeugrilased, siis oleme meie, eestlased Tšingis-khaani lähedased sugulased.

Tšingis-khaani teene mongolite jaoks ajaloos on, et ta yhendas enda alla köik mongolite höimud ja rajas vöimsa impeeriumi. Venemaa enda hiilgeaegadel (NSVL) ei olnud enda pindalalt nii suur kui Tšingis-khaani rajatud impeerium. Siiani on see ajaloos teada olevalt suurim impeerium, mis eksisteerinud. Ta ühendas enda alla Venemaa, Ida- ja Löuna-Euroopa, Tiibeti, Korea, Birma, Jaapan, Java, Hiina, jne

Tema seadused (Jasad) olid köigi Aasia nomaadide poolt kasutusel. Tšingis-khaani poolt Seaduste kogu "Джасак" räägib:" Tšingis-khaani seadus (jasa) keelab valetada, varastada, kurja teha. Nöuab inimestelt et suhtuksid teistesse sama hästi kui endasse.jne" "Джасак"i loomine oli seadusandluse aluseks.