Mary Wollstonecraft

Mary Wallstonecrafti portree ca 1797, John Opie

Mary Wollstonecraft (27. aprill 1759 – 10. september 1797) oli inglise kirjanik ja üks esimesi feministe.

Tema karjäär kestis vaid üheksa aastat, sest ta suri pärast oma ainukese tütre sündi sünnitusjärgsetesse komplikatsioonidesse. Tema tütar oli Mary Shelley, kes kirjutas "Frankensteini".

Mary Wollstonecrafti abikaasa William Godwin kirjutas raamatu, mis oli käsiraamatuks parlamendireformi taotlejate radikaalsele tiivale.

Mary Wollstonecrafti tuntuim teos on 1792. aastal kirjutatud raamat "Naiste õiguste kaitseks" ("A Vindication of the Rights of Woman"), kus ta lahkas peenelt nii poliitikat, religiooni, filosoofiat, seksuaalsust kui ka feminismi. See raamat oli on esimene liberaalse feminismi avaldus. Wollstonecraft peab naisi ratsionaalseteks tegutsejateks, kelle allutatus on tingitud peamiselt halvemast haridusest. Wollstonecraft väitis, et naistele tuleb anda meestega võrdsed võimalused. Kirjanik kirjeldas isiklike läbielamuste põhjal 18. sajandi lõpul valitsenud naiste jaoks rasket olukorda. Ta ei propageerinud kodude mahajätmist ega nõudnud naistele hääleõigust, vaid tundis muret selle pärast, kuidas ühiskond loob feminiinsust, seda eriti tüdrukute vääriti suunatud õpetamise kaudu. Wollstonecraft väitis, et pole mingit alust naisi kodanikkonnast välja jätta.

Wollstonecraft eeldab, et emantsipeerunud naiskodanikul on kodus naissoost teenijannad, kuid mõtet, et ka neil peaks olema võimalus hääletada, näib Wollstonecraft olevat lihtsalt eiranud. Nii nagu muistsed kreeklased pidasid enesestmõistetavaks, et demokraatia on kooskõlas orjusega, ja Jean-Jacques Rousseau pidas enesestmõistetavaks, et see on kooskõlas sugudevahelise ebavõrdsusega, pidas Wollstonecraft enesestmõistetavaks, et see on kooskõlas vaeste õigustest ilmajätmisega.

Wollstonecraft oli tuntud ka ajakirjanikuna ning kirjutas reisikirju jpm.