Euroopa Parlament
| Vajab toimetamist |
Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2005) on Euroopa Parlamendi liikmete arv 732. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg.
Esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti toimusid juunis 1979. Euroopa Parlament valitakse iga viie aasta järel.
Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu juurde omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud puht nõuandvast kogust seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.
Sisukord |
[redigeeri] Euroopa Parlamendi volitused
Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused:
- õigus anda seadusandlikke akte
- rahandusalased volitused
- järelevalve täidesaatva võimu üle
Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. Selle menetluse kasutamine viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamismenetlust kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.
Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on olemas ka tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.
Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks. Kui eelarve on parlamendi poolt vastu võetud, teostab Euroopa Parlament kontrolli avalike summade kasutamise üle oma eelarvekontrollikomitee kaudu.
[redigeeri] Parlamendi president, juhatus, esimeeste konverents
President esindab parlamenti ametlikel üritustel ja rahvusvahelistes suhetes, juhatab täiskogu istungeid ning juhatuse ja eesistujate konverentsi koosolekuid.
Juhatus on regulatiivne organ, mis vastutab parlamendi eelarve, haldus-, organisatsiooniliste ja personaliküsimuste eest. Lisaks presidendile ja 14 asepresidendile kuuluvad selle liikmete hulka ka viis kvestorit, kes osalevad liikmete haldus- ja finantsasjade ja põhikirja küsimuste arutamisel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks.
Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest ning on parlamendi poliitiline juhtorgan. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning määrab parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse.
[redigeeri] Komiteed ja delegatsioonid
Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 17 alalises komisjonis. Lisaks nendele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone.
Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega.
Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad sama tööd paljude teiste riikide parlamentidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
[redigeeri] Sekretariaat
Parlamendi tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär ja mille personali hulka kuulub ligikaudu 3500 töötajat, kellele lisanduvad veel poliitiliste rühmituste personal ja liikmete assistendid. Kolmandik personalist töötab keeleteenistuses (suuline ja kirjalik tõlkimine).
[redigeeri] Kohtade jaotus
| Liikmesriik | Kohti | Liikmesriik | Kohti | |
| Saksamaa | 99 | Taani | 14 | |
| Prantsusmaa | 78 | Soome | 14 | |
| Itaalia | 78 | Slovakkia | 14 | |
| Suurbritannia | 78 | Iirimaa | 13 | |
| Hispaania | 54 | Leedu | 13 | |
| Poola | 54 | Läti | 9 | |
| Holland | 27 | Sloveenia | 7 | |
| Belgia | 24 | Küpros | 6 | |
| Tšehhi | 24 | Eesti | 6 | |
| Kreeka | 24 | Luksemburg | 6 | |
| Ungari | 24 | Malta | 5 | |
| Portugal | 24 | Vaatlejad | Kohti | |
| Rootsi | 19 | Rumeenia | 35 | |
| Austria | 18 | Bulgaaria | 18 |
