E-kiri
E-kiri ehk e-posti sõnum ehk sõnum (ka: meil, e-mail ['iimeil], email) on elektroonilisel teel (e-posti teel) arvutivõrkudes ülekantav kirjalaadne teade (sõnum).
E-kirjade vahetamine (e-post) on Interneti tähtsaim rakendusvaldkond, mida kasutatakse isegi rohkem kui veebi. Suurem osa tänapäeval saadetavatest e-kirjadest on rämpspost.
Sisukord |
[redigeeri] Ülesehitus
E-kirja formaadi kommentaarinõue RFC 2822. Selle kohaselt koosnevad e-kirjad ainult tekstimärkidest. Edastamise hõlbustamiseks jagunevad e-kirjad kaheks osaks. Edastamisel oluline, saatja- ja vastuvõtja osa on sõnumi päis. Teate sisu sisaldav osa on sõnumi keha.
[redigeeri] Sõnumi päis
Lähemalt artiklis Sõnumi päis
E-kirja päiseread, mida nimetatakse päiseks, annavad infot selle kohta, mis teed mööda kiri on liikunud, ning saatja, saaja, teelesaatmise aja ja vahejaamade kohta.
[redigeeri] Sõnumi keha
Sõnumi keha on päisest eraldatud tühja reaga ning sisaldab edastatava sõnumi ühes või mitmes osas.
RFC 2822 lõike 2.3 kohaselt tohivad sõnumi kehas olla ainult ASCII-märgid. Teistsugused märgid või andmed tuleb eelnevalt kodeerida. Kodeerimist reguleerivad kommentaarinõuded RFC 2045 ja base64). Tänapäeva meilikliendid kodeerivad teksti ja manused vajaduse korral automaatselt.
Peale tavalise teksti saadetakse osalt ka hüperteksti, kas tahtmatult meilikliendi algatusel või meelega, et osa teksti esile tõsta. Ent paljud vastuvõtjad hüperteksti vastu ei võta, sest see tekitab JavaScripti või muude ressursside kasutamise tõttu turvalisusriski. Peale selle sõltub hüpertekstikoodi tõlgendus oluliselt vastuvõtja programmidest ja seadetest, mistõttu efektid ja formaadid võtavad sageli teistsuguse kuju, kui saatja oli ette näinud.
[redigeeri] Maht
E-kirja maht ei ole põhimõtteliselt piiratud. Siiski piiravad e-kirja pikkust saatvate ja vastuvõtvate süsteemide tehnilised ja halduslikud piirangud. 2005. aasta seisuga tekitavad üle 20 megabaidise mahuga e-kirjad tavaliselt probleeme.
[redigeeri] E-kirja elemendid
[redigeeri] Meiliaadress
Lähemalt artiklis Meiliaadress
Meiliaadress on sümbolite järjend, mis tähistab ühemõtteliselt e-kirja saajat ning teeb sellega võimalikuks kirja edastamise sellele saajale. SMTP-protokolli kohaselt koosneb Internetis kasutatav meiliaadress kahest osast: kasutajaosast ja domeeniosast. Nende kahe osa vahel on märk @. Näiteks meiliaadressis info@wikipedia.org on wikipedia.org domeeniosa, info kasutajaosa. Teised edastusmehhanismid, näiteks UUCP ja X.400, kasutavad teistsugust aadressisüntaksit.
[redigeeri] Manused
Manus on andmefail, mis saadetakse sõnumi keha koosseisus. Seda võimaldab MIME-protokoll, mis reguleerib sõnumi keha alajaotusi ja andmefaili kodeerimist. Manused võivad sisaldada arvutiviirusi, mistõttu tuleb nendega ettevaatlik olla. Manuse maht ei ole küll põhimõtteliselt piiratud, kuid seda piiravad e-kirja mahupiirangud.
[redigeeri] Vaata ka
- Kiri
- Allkiri
 See artikkel on pooleli. |
|---|
