1896. aasta suveolümpiamängud
1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini).
Sisukord |
[redigeeri] Mängude toimumise ja koha otsustamine
1894 toimus Pariisis esimene olümpiakongress, kus otsustati taaselustada olümpiamängud ja määrati esimesed mängud 1896. aastaks Ateenasse.
[redigeeri] Osalejad
Olümpial osalesid 12 riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased.
Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896" pakub 262 osalejat. Eriti ebaselge on Kreeka laskurite ja võimlejate arv. Naised ei võistelnud.
Suurim võistkond oli Kreekal, oletatavalt 186 võistlejat. Ühe sportlasega osalesid Austraalia, Bulgaaria ja Rootsi. Tšiili, Venemaa ja 4 Itaalia sportlast küll registreerusid ja mõni mitmelgi alal, tšiillane koguni 9 alal, kuid ükski neist ei võistelnud.
Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele.
Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima.
[redigeeri] Võistlusalad
Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43.
Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km.
[redigeeri] Tseremooniad ja korraldus
Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Geórgios I. Tema autasustas ka kõiki võitjaid.
Olümpiamängude peaareen oli Panathinaikó staadion.
Esikohta autasustati hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksaga, teist kohta pronksmedali ja diplomiga, kolmandat kohta diplomiga. Erandina anti maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile ka pronksmedal. Olümpiamedalid kavandas prantsuse skulptor Jules Chaplain.
Olümpiahümni helilooja oli Spiridon Samaras (1863–1917), sõnade autor Kostis Palamas (1859–1943). Olümpiakoor oli 300-liikmeline ühendkoor.
Võistluste peasekretär oli Timoleon Philemon.
[redigeeri] Esimesed ja mitmekordsed olümpiavõitjad
Esimene olümpiavõitja oli James Connolly, USA kolmikhüppaja (6. aprill).
Esimene kahekordne olümpiavõitja oli Robert Garrett, USA kolmikhüppaja ja kuulitõukaja (7. aprill).
Esimene kolmekordne olümpiavõitja oli Paul Masson, Prantsusmaa jalgrattur, trekisõitja (11. aprill).
Ainus neljakordne olümpiavõitja oli Carl Schuhmann, Saksamaa võimleja ja maadleja.
[redigeeri] Riikide esimesed olümpiavõitjad
- USA (6. aprill) - James Connolly kolmikhüppes;
- Austraalia (7. aprill) - Edwin Flack 1500 m jooksus;
- Kreeka (7. aprill) - Leonidas Pyrgos floretis vehklemismeistritele.
- Prantsusmaa (7. aprill) - Eugéne-Henri Gravelotte floretis;
- Suurbritannia (7. aprill) - Launceston Elliot ühe käega tõstmises;
- Taani (7. aprill) - Viggo Jensen tõstmises;
- Saksamaa (9. aprill) - võimlemismeeskond rööbaspuudel;
- Šveits (9. aprill) - Louis Zutter võimlemises (hobusel);
- Austria (11. aprill) - Paul Neumann 500 m vabaujumises;
- Ungari (11. aprill) - Alfréd Hajós 100 m vabaujumises;
[redigeeri] Võistluste kirjeldus spordialade kaupa
[redigeeri] Medaliriigid
| Koht | Riik | I koht | II koht | III koht |
|---|---|---|---|---|
| 1. |  USA |
11 | 7 | 1 |
| 2. |  Kreeka |
10 | 17 | 20 |
| 3. |  Saksamaa |
7 | 5 | 4 |
| 4. |  Prantsusmaa |
5 | 4 | 2 |
| 5. |  Suurbritannia |
3 | 3 | 3 |
| 6. |  Ungari |
2 | 1 | 3 |
| 7. |  Austria |
2 | 1 | 2 |
| 8. |  Austraalia |
2 | 0 | 1 |
| 9. |  Taani |
1 | 2 | 3 |
| 10. |  Šveits |
1 | 2 | 0 |
Esikoht sai hõbemedali, diplomi ja Olümpiast lõigatud õlipuuoksa, teine koht sai pronksmedali, diplomi ja loorberioksa ning kolmas koht diplomi.
[redigeeri] Postmargid
Ateena olümpiamängude puhul tulid käibele ka olümpiateemalised postmargid. Vendade Demetrios ja Ioannis Sakoraphose eestvõttel trükiti Pariisis sari 12 olümpiamargist, mille oli kavandanud 5-liikmeline kunstnikerühm professor Gilliéroni juhtimisel.
[redigeeri] Kirjandus
[redigeeri] Välislingid
Olümpiamängud |
Suveolümpiamängud
1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020 |
|
| Taliolümpiamängud
1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018 |
||
|
¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud. |
