2000. aasta suveolümpiamängud

Vajab toimetamist

2000. aasta suveolümpiamängud olid XXVII olümpiaadi kaasaegsed suveolümpiamängud, mis leidsid aset Austraalia linnas Sydneys 15. septenbrist 1. oktioobrini 2000.

Sisukord

1 Olümpialinn
2 Võistluspaigad
3 Avatseremoonia
4 Riigid ja sportlased
5 Varia
6 Spordialad
7 Vaata võitjaid spordialade järgi:
8 Eestlased olümpiamängudel
9 Välislingid

[redigeeri] Olümpialinn

Sydney valiti XXVII suveolümpiamängude korraldajaks ROK-i 101. istungjärgul Monacos 23. septembril 1993. aastal. Teised kandidaadid olid Berliin (Saksamaa), Manchester (Suurbritannia), Peking (Hiina Rahvavabariik) ja İstanbul (Türgi).

[redigeeri] Võistluspaigad

Sydney Olümpiapark (Olympic Park) ja selle ümbrus Homebush Bay. Sydney kesklinn (triatlon), Darling Harbour - Entertainment Centre (võrkpall) ja Convention and Exhibition Centre (poks, judo, tõstmine, vehklemine, maadlus). Dunc Gray Velodrome (trekisõit), Moore Park (jalgpall, maanteesõit), Rushcutters Bay (purjetamine), Bondi Beach (rannavõrkpall), Blacktown Olympic Centre (softball, pesapall), Cecil Park (laskmine), Fairfield City Farm (maastikuratas), Penrith Lakes (sõudmine, aerutamine, kanuuslaalom), Horsley Park (ratsutamine), Ryde (veepall), Brisbane, Canberra, Melbourne, Adelaide (jalgpall).

[redigeeri] Avatseremoonia

Olümpiamängud avas Austraalia kindralkuberner sir William Deane.
Olümpiavande andis maahokimängija Rechelle Hawkes.
Kohtunikevande andis veepallikohtunik Peter Kerr.
Olümpiatule süütas kergejõustiklane Cathy Freeman.

[redigeeri] Riigid ja sportlased

Olümpial osales 199 riiki ja 10 651 sportlast.

Edukamad sportlased:

Aleksei Nemov (Venemaa; riistvõimlemine; 6 medalit (2 + 1 + 3))
Ian Thorpe (Austraalia; ujumine; 5 medalit (3 + 2 + 0))
Marion Jones (USA; kergejõustik; 5 medalit (3 + 0 + 2)
Dara Torres (USA, ujumine; 5 medalit (2 + 0 + 3)

Olümpiakangelaseks Sydneys tõusis Inglismaa sportlane Steven Redgrave'i. Ükski sportlane nüüdisaegsete olümpiamängude 104-aastase ajaloo jooksul polnud suutnud võita viit järjestikust olümpiakulda. Briti sõudmistäht Steven Redgrave sai sellega hakkama.

Riikide esimesed kuldmedalid:

Läti - Igors Vihrovs (sportvõimlemine, vabaharjutus);
Kamerun - jalgpallimeeskond;
Aserbaidžaan - Zenfira Meftahetdinova (jahilaskmine, naiste kaarrada);
Mosambiik - Maria Mutola (kergejõustik, naiste 800 meetri jooks);
Sloveenia – Luka Spik/Iztok Cop (sõudmine, paarisaeruline kahepaat);
Colombia - Maria Isabel Urrutia (tõstmine, naised kuni 75 kg);
Usbekistan - Muhamadkadiz Abdullajev (poks, kuni 63,5 kg).

[redigeeri] Varia

Olümpiamaskotid olid kuukabarra (naeru-safiirlind) Olly (sõnast "Olympic"), nokkloom Syd (Sydney linna nimest) ja sipelgasiil Millie (sõnast "millennium").
Edukaim riik medalite arvult oli USA: 40 kulda, 24 hõbedat ja 33 pronksi.

[redigeeri] Spordialad

Võisteldi 32 spordialal ja jagati välja 300 komplekti medaleid (168 meeste aladel, 120 naiste aladel ja 12 segaaladel).

Uute spordialadena olid kavas triatlon, tae kwon do ja batuudihüpped. Uute võistlusaladena olid Sydney programmis naiste veepall, naiste viievõistlus ja sünkroonvettehüpped.

[redigeeri] Vaata võitjaid spordialade järgi:

Aerutamine
Batuudihüpped
Iluvõimlemine
Jahilaskmine
Jalgpall
Jalgrattasport
Judo
Käsipall
Kergejõustik

[redigeeri] Eestlased olümpiamängudel

Eesti oli riikidevahelises medaliarvestuses 46. kohal (1 - 0 - 2).

Eesti sportlastest said olümpiamedalid:

Erki Nool, kuldmedal kergejõustikus (kümnevõistlus)
Aleksei Budõlin, pronksmedal džuudos (kehakaal kuni 81 kg)
Indrek Pertelson, pronksmedal džuudos, (kehakaal üle 100 kg)

Eesti sportlastest jõudis esikuuikusse:

Valeri Nikitin,4. koht - kreeka-rooma maadlus (kehakaal kuni 69 kg)
Jüri Jaanson,6. koht - sõudmine (ühepaat).

Eesti võistkonna kooseisus osalesid olümpiamängudel: aerutaja Hain Helde; jahilaskur Andrei Ineshin; jalgratturid Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Innar Mändoja, Erki Pütsep, Janek Tombak; judomaadlejad Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson; kergejõustiklased Indrek Kaseorg, Pavel Loskutov, Erki Nool, Aleksander Tammert, Andrus Värnik; maadlejad Helger Hallik, Valeri Nikitin, Toomas Proovel; purjetajad Peeter Sharashkin, Imre Taveter, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste; sõudjad Leonid Gulov, Jüri Jaanson, Andrei Shilin; ujujad Jana Kolukanova, Raiko Pachel, Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann.

Eesti lipu kandja avatseremoonial oli neljakordne olümplane, purjetaja Tõnu Tõniste.

[redigeeri] Välislingid

Olümpiamängud		Suveolümpiamängud 1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020
		Taliolümpiamängud 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018
		¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud. ²Jäid ära sõja tõttu.