Geórgios I
Geórgios I (sündinud Christian Wilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) 1863–1913.
Ta sündis Taani kuninga Christian IX teise pojana. Tema õde Dagmar sai Venemaa keisrinnaks, teine õde Alexandra Suurbritannia kuningannaks, vend Frederik VIII sai Taani kuningaks.
Ta alustas karjääri Taani mereväes, kuid valiti 30. märtsil 1863 pärast Kreeka kuninga Otto troonilttõukamist hellenite kuningaks. Ottol polnud lapsi, mistõttu uus kuningas tuli saada välismaalt.
Georgios õppis kiiresti ära kreeka keele. Reisi ajal Venemaale õde vaatama kohtus ta suurvürstinna Olga Konstantinovnaga, kes oli temast 6 aastat noorem. Nad armusid ja abiellusid 1867, kui pruut oli 16-aastane. Neil oli 8 last, kellest 7 said täiskasvanuks. Oma naisega rääkis ta harilikult saksa keelt, oma lastega inglise keelt.
Georgios ja kogu kuningapere tegi väga palju ära esimeste kaasaegsete olümpiamängude, 1896. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks.
Ka välispoliitika kulges Georgiosele õnnelikult: tema ajal liidendas Kreeka Tessaalia ja Epeirose ning ka 1895 puhkenud Kreeta ülestõus lõppes 1898 türklaste minemaajamisega. Samuti võitis Kreeka mõlemad Balkani sõjad.
Georgiose laskis maha hullumeelne Alexandros Schinas.
| Eelnev: Otto |
Hellenite kuningas 1868–1913 |
Järgnev: Konstantinos I |
