Sarandë

Sarandë
[ sar'andö ]

albaania Sarandë *, Saranda **
* definiitvorm, ** indefiniitvorm

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 15 300 (2006)

koordinaadid: 39°53′ N 20°01′ E

Sarandë on sadamalinn Lõuna-Albaanias Joonia mere (või Aadria mere) rannikul, 61 km Gjirokastërist edela pool, 160 km Durrësest lõuna pool. Kõrgus merepinnast on kuni 157 m. Kuulub Pavllo jõgikonda.

Sarandë on Sarandë maakonna keskus.

[redigeeri] Rahvaarv

Sarandë elanike arv on 14 500 (2003; 19. koht Albaanias). Elanike arvu dünaamika: 1800 (1938); umbes 2000 (1939); 1500 (1945); 3400 (1955); 6000 (1960); 7700 (1965); 7400 (1969); 10 900 (rahvaloendus 1979); 10 800 (hinnang 1987); 16 400 (1990); 14 500 (rahvaloendus 2001); 12 000 (hinnang 2002).

[redigeeri] Nimed ja ajalugu

Vana-Kreekas nimetati seda sadamat Anchisese sadamaks. Ladina keeles oli koha nimi Onchesmus. Vana Illüüria linna Onchesmost mainiti sadamana esimest korda 1. sajandil eKr.

4. sajandil pKr kindlustati linn müüridega. Müüride vahelt on välja kaevatud elamute ja veetsisternide jäänused ja varajase kristliku basiilika varemed 5. ja 6. sajandist, mis sisaldavad ilusat värvilist põrandamosaiiki.

Hiljem hakati linna nimetama Hagia Sarandaks (kreeka keeles 'nelikümmend pühakut'. Pühakute all mõeldakse kas sufisid või siis 40 Armeenia märtrit või 40 Illüüria märtrit. Hiljem hakati kasutama itaaliakeelset nimekuju Santi Quaranta 'nelikümmend pühakut'.

Esimese maailmasõja ajal oli Sarandë 1915–1918 Itaalia sõjalaevastiku tähtis baas. Albaanlased nimetasid linna Pirro. Pärast Itaalia sissetungi hakati 1939 Sarandët Mussolini tütre Edda Ciano auks nimetama Porto Edda.

Sarandë nimed on ka Santi Quaranta (itaalia keeles) ja Ayioi Saranda (Άγιoι Σαράvτα uuskreeka keeles). On ka vorm Saranta.

Kuigi Sarandët arendasid algselt kreeka kolonistid sadamana Phoinike jaoks ning seda mainisid Strabon ja Ptolemaios, sai ta tõesti tähtsaks kohaks Rooma ajal, mil ta oli peatuspaigaks Itaalia ja Kreeka vahelisel mereteel. Idast naasev Cicero mainib "soodsat tuult Onchesmusest". Siin olid Julius Caesari sõjaväe toiduvarud. Läheduses oli Epeirose kuninga Phironi pealinn.

Aastal 551 okupeerisid linna idagoodid. Veetaseme muutuse tõttu on enamik tollest ajast pärinevaid jäänuseid kadunud. Kuni Bütsantsi ajani jäi Sarandë väikeseks sadamaks. Türgi võimu ajal käis ta alla nagu enamik Albaania ranniku keskusi. Ali-paša ajal sai Sarandëst sadam, mille kaudu kaubeldi Ioanninaga.

Sõdadevahelisel perioodil oli Sarandë põhiline ekspordiartikkel kuivatatud meriärnimari, mida eksporditi Itaaliasse.

Itaalia sissetungi ajal 1939 oli Sarandë üks neljast sadamast, kuhu Itaalia dessantväelased maabusid. Teise maailmasõja ajal oli Sarandë üks väheseid kohti, mida ründasid Briti dessantväelased. Oktoobris 1944 vallutas 40. Kuninglik merejalaväekomando sadama, et ära hoida Saksa garnisoni evakueerumist Korfule.

Oktoobris 1989 sai Sarandëst alguse valitsusvastane protestiliikumine. Mitmed protestijad vahistati.

2. märtsil 1997 süüdati Sarandës politsei, julgeolekuteenistuse ja kohtu hoone. 4. märtsil hõivasid linnaelanikud sõjaväetugipunkti. Moodustati autonoomne omavalitsus. Politseijaoskonnast, armeest ja sõjalaevastikutugipunktist võeti relvad. Politseijaoskond oli maha jäetud. Sõjalaevastiku baasis olid veel üksikud ohvitserid, kes olid sõdurid koju lasknud.

[redigeeri] Seos Korfuga

Sarandë asub ainult mõnekilomeetrise meretee kaugusel Korfu saarest Kreekas. 1988 seati sisse praamiühendus. Praamisõit kestab 30–60 minutit, teistel andmetel 80 minutit. Linn on ajaloo kestel sageli olnud selle saarega seotud. Saar on Sarandëst nähtav.

[redigeeri] Turism

Sarandë on üks väheseid turismilinnu Albaanias. Ta jätab ka kõige tsiviliseerituma mulje kogu Albaanias. Ka hinnatase on vastav. Puhkekohana on Sarandë osa Albaania Rivierast ning on tuntud ka Joonia mere pärlina. Merekaldal on ilus liivarand, mille ääres kasvavad palmid. Ranna ääres on pikk promenaad. Avatakse järjest uusi restorane ja hotelle, ent Albaania õhustik on tuntav. Teisel pool lahe ääres on sadam. Sadamast kõrgemal sisemaal asub linn, kus on palju paneelelamuid. Sarandë laiub ümber lahe. Tänavad asuvad künka nõlval paralleelselt üksteise kohal. Majad on räämas.

Sarandës paistab aasta läbi päike. Tuul on väga mahe. Ümbritsevad Eremece mäed pakuvad tugevate tuulte eest varju. Talved on väga soojad. Taimestik on mitmekesine. Mere vesi on väga selge.

Sarandë on ammune välisturistide puhkekoht. Korfu saarelt saab Sarandësse teha mitmepäevaseid väljasõite. Sarandë on ka paljude albaanlaste mesinädalate veetmise koht. Aastal 2000 külastas Sarandët 50 000 välisturisti ja palju rohkem Albaania turiste. Sarandë on üks põhilisi väravaid, mille kaudu turistid Albaaniasse tulevad.

Päikeseloojangu ajal Korfu saar just nagu hõljuks Aadria mere kohal.

Meres ujumiseks on kõige parem aeg mai lõpust septembri alguseni. Oktoobris on vee temperatuur küll veel 20 kraadi, ent ilmad on sajused. Matkamiseks on parim aeg aprill, mai ja september, sest suvel on liiga palav.

19 kilomeetrit linnast lõuna pool asub Butrint, kuhu viib maaliline tee (taksoga 30 minutit).

Sarandë väikeses linnamuuseumis on huvitavaid jäänuseid Rooma ajast. Muuseum on ehitatud ümber basiilikast leitud mosaiigi. Seal saab näha ka Phoinikest pärit esemeid, nende seas naise marmorkuju ja Artemise büsti 2. sajandist pKr.

Baarid on õhtuti kaua lahti.

Lapsed kerjavad sadama juures kirjatarbeid, raamatuid ja riideid.

Fototarbeid ja päevituskreemi ei saa kohapealt hankida.

Sobiv riietus päeval on lühikesed püksid, T-särk ja müts päikesepiste vältimiseks.

Korfu linna peasadamast saab Sarandësse sõita praamiga. Praamifirmasid on mitu. Ametlikke sõiduplaane ei ole, kuid nad väljuvad ilusa ilma korral kell 8–10 hommikul. Mõnele praamile saab auto kaasa võtta. Sõit kestab pisut üle tunni. Pileteid saab osta sadamast või laeva pealt. 1999 maksis ühe otsa pilet 4000 Kreeka drahmi ja edasi-tagasi pilet 6000 drahmi. Piletid kehtivad ainult sellele praamile, millele nad on ostetud. Sellepärast on parem osta tagasisõidupilet eraldi. Enne laevale minekut tuleb võtta Kreeka passikontrollist pardakaart, mis tuleb laevale minnes koos passiga ära anda. Sõidu ajal hoiab kapten neid enda käes, et valmistada ette informatsioon Sarandë sadamavõimudele. Sarandës tuleb peale tolliametnik, kes kontrollib passe. Sissesõiduviisa maksab kõigile välismaalastele 10 USA dollarit. Viisa on väike valge kaart, mis tuleb hoolikalt alal hoida, sest selleta on raske riigist lahkuda. 15. maist 15. oktoobrini enamikult välismaalastelt viisat ei nõuta ja Euroopa Liidu kodanikud saavad riiki siseneda ka ID-kaartide ja juhilubadega. Ka viisa- ja sissesõidumaksu sel perioodil ei nõuta. Oli kavas teha see kord 2003. aastast aastaringseks.

Viimane praam Sarandëst Korfule väljub tavaliselt kell 14.30 Albaania aja järgi. Seda on parem siiski järele küsida. Albaaniast lahkudes tuleb sadama sissepääsust paremal politseijaoskonnas valge kaart ära anda ja võtta passi tempel. Seejärel võib minna praamile. Enne praami väljumist jõuab vabalt ära käia butrintis. Kui on tahtmist ka muud vaadata, tuleb Sarandës ööbida.

Kolme magamistoaga villa kaheks nädalaks saab üürida 400–450 euro eest. Öö meljatärnihotellis Butrinti maksab umbes 180 USA dollarit. Ent näiteks kolmetärnihotellis Tatzati võib saada üheinimesetoa 13 dollari eest.

Linna lähedal olevad mererannad on ilusad, vesi on puhas, rahvast ei ole.

Sarandë ja Vlorë vahel on väga ilus valge rikkumata inimtühi liivarand sinise merega. Ranna lähedalt algab mäeahelik, mille kõrgus ulatub 2 kilometrini. Paralleelselt rannaga kulgeb ohtlik maantee, mida ei ole parandatud Teisest maailmasõjast saadik.