Rainer Maria Rilke
See artikkel vajab toimetamist |
Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 – 29. detsember 1926) oli austria kirjanik.
René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid - arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde.
Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpngud hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides.
Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinrich Heine stiilis. Noore Rilke peamiseks mõjutajaks sel ajal oli vene päritolu intellektuaal Lou Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane.
Rilke abiellus 1901. aastal. Kooselu Klara Westhoffiga kestis napilt aasta, abielust sündis tütar Ruth. Peale Klarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (1903 - 1906) olid Rilke loomingu seskohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil.
Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903 kuni 1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappus'ega, kes hiljem peale Rilke surma (1929) avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Letters to the Young Poet).
See artikkel on pooleli. |
---|
[redigeeri] Teosed eesti keeles
- “Malte Laurids Brigge ülestähendused”. Tõlkinud ja järelsõna: Tiiu Relve. LR 1989, nr. 32–35
- “Kirjad noorele luuletajale; Luuletusi”. Tõlkinud Tiiu Relve ja Ain Prosa. LR 1995, nr. 13
- Rilke kirjavahetus Marina Tsvetajeva ja Boriss Pasternakiga. Tõlkinud ja eessõna: Mari Tarvas – Akadeemia 1995, nr. 2, 3 ja 4
- "Duineser Elegien: zweisprachige Ausgabe = Duino eleegiad: kakskeelne väljaanne". Tõlkinud, järelsõna ja kommentaarid: Mati Sirkel. Vagabund, Tallinn 2005
[redigeeri] Kirjandus
- Artur Adson, "Rainer Maria Rilke" – Looming 1927, nr. 1, lk. 81–86 (tekstis ja ka lk. 44–47 Marie Underi tõlked)
- Elo Rohult, "Perspektiivi muutumisest tõlgetes" – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 6, lk. 415–430