München
München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn. Ta asub Lõuna-Saksamaal Isari jõe ääres.
Linna elanike arv on 1 287 325 (31.10.2005). Ta on sellega Berliini ja Hamburgi järel suuruselt kolmas linn Saksamaal.
[redigeeri] Ajalugu
Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänu benediktiini munkadele, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla.
Aastal 1240 läks võim linnas kuni 20. sajandini Wittelsbachide suguvõsa kätte. Münchenist sai Baieri hertsogi residents 1255 ning juba järgmisel aastal kindlustati ja laiendati linna. Ühtlasi andis hertsog linnale soolamonopoli. Järgneva kahe sajandi jooksul elas linn läbi õitsengu ning temast sai Baieri pealinn 1503. Ainuke must periood oli kolm katkulainet 150 aasta jooksul alates 1349. Tänu katkule pöörati suuremat tähelepanu hügieenile ja linna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisele. Aastaks 1505 oli linna elanikkond kasvanud 13 500 inimeseni.
Baieri hertsog Wilhelm IV oli reformatsiooni vastane ja seetõttu püsis ka München kindlalt katoliiklikuna, olles vastureformasiooni pealinnaks Saksamaal.
Kolmekümneaastase sõja jooksul oli München korra rootslaste piiramisrõngas ja alistus neile, misjärel läks Habsburgide valitsuse alla (1705–1714). Napoleoni administratiivsete ümberkorralduste käigus omandas Baieri kuningriigi nimetuse ja suurenes pindalalt umbes kahekordseks. Aastal 1818 sai Baieri esimeseks Saksa liidumaaks, kel oli kirjalik põhiseadus. Kuurvürst Max Joseph krooniti esimeseks Baieri kuningaks ning just tema asutas Oktoberfesti, tähistamaks oma poja Baieri kroonprintsi Ludwigi naitumist 1810.
Linna areng kiirenes 19. sajandil, kui Münchenisse koliti ülikool ja ehitati Saksamaa esimene raudtee. Ludwig I viis ellu suurejoonelise ehitusprogrammi, et muuta München majandus- ja kultuurikeskuseks. Tema valitsusperioodi varjukülgede hulka kuulub ajakirjanduse tsenseerimine.
