Sõudmine
| Vajab toimetamist |
Sõudmine on spordiala, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga.
[redigeeri] Ajalugu
Veekogudel on liigutud juba aastatuhandeid, selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Sõudmine kuulus juba muinas Kreeka spordikultuuri juurde ja keskajal Itaalias korraldati sõudmisregatte. Akadeemiline sõudmine on tunduvalt noorem. Kuigi Thamesi jõel korraldati 1715. aastal ühepaatide võistlus, tuleb sõudespordi harrastamise alguseks pidada 19. sajandit. 1811. aastal peeti Eastonis varaseim teada olev kahepaatide võistlus. 1818. aastal asutati esimene sõudeklubi Leander Rowing Club (see on tänaseni Suurbritannia tähtsaim sõudeklubi).
1929. aastal pandi alus Oxfordi ja Cambridge´i üliõpilaste sõudevõistlustele, 1939. aastal Henley regatile.
