Šiiidid
| Vajab toimetamist |
Šiiidid (varasemas õigekirjas ši-iidid) moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10–15%. Šiiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel - nende nimi tähendab, et nad on Ši`at Ali ehk Ali partei.
Sisukord |
[redigeeri] Šiiitide koolkonna tekkimine
Peale prohvet Muhamedi surma tekkis erinevate moslemirühmade vahel lahkarvamus, kes peaks saama Muhamedi järglaseks islamikogukonna eesotsas. Enamuse (kellest sai alguse hilisem sunni koolkond) toetusel valiti kaliifiks Abū Bakr, tema järel ‘Umar ibn al-Khaţţāb ja ‘Uthmān ibn ‘Affān. Šiiidid peavad aga Muhamedi seaduslikuks järglaseks selle onupoega ja väimeest ‘Alīd, kes koos oma naise Fatima ja poegade Hasani ning Hussiniga moodustas Ahl al-bayti ehk prohveti perekonna.
680. aastal sai kaliifiks Jazid, kuid šiiidid toetasid Husaini. Husaini tapsid valitsuse jõud teel Mediinast Kufasse - see märtrisurm saigi alguseks šiiitide usule. Šiiidid jäid moslemite seas vähemusse, neid kiusati taga ning nad arendasid välja "vaga varjamise" põhimõtte (taqiya), mis lubab neil oma usku varjata, kui seda on ohtlik avalikult tunnistada.
[redigeeri] Imaamlus
Šiiitide jaoks on imaam koguduse usujuht, kelle tiitel on pärandatav. Jaffar Al-Zadiqi imaamluse ajal kehtestati doktriin, mille järgi imaami juhib Jumal ning imaam on eksimatu ja patuta. Selline imaamluse staatus on põhjustanud koguduse lõhenemisi, mille tulemusel tekkinud olulisimad rühmitused on imamiidid ehk "kaheteistkümnendikud", kes järgivad 12. imaami ja ismaiilid, ehk "seitsmendikud". Ismailiitide seas tekkis omakorda hulk väiksemaid sekte, kellest olulisemaks on nizariidid, kelle imaami nimetatakse agaa khaaniks.
[redigeeri] Šiiitide õpetus
Nagu sunniitidelgi, on ka šiiitide usu aluseks Koraan ja hadithid, kuid neile lisanduvad veel täiendavad hadithid ning imaamide õpetused. Šiiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ja sunnale ka hiljem. Suure tähtsusega on Alile omistatav õpetussõnade kogu Nahj al-Balagha ehk "kõneosavuse tee".
Šiiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi.
[redigeeri] Šiiidi moslemid tänapäeval
Šiiidid elavad paljudes maades. Iraan on šiiitlik riik. Aserbaidžaani usklike enamus on šiiidid.
Iraagi moslemitest, keda on riigi elanikkonnast 95%, on umbes 2/3 šiiidid. Ba'athi sunniitidele tugineva režiimi ajal olid nad rõhutud olukorras. Palju šiiite elab veel Pakistanis (20%), Saudi Araabias Ash-Sharqīyah provintsis (10%), Bahreinis (peaaegu 70%), Omaanis ning väiksemate rühmadena mujal Pärsia lahe ääres.
Liibanonis moodustasid šiiidid 1982. aastal Ḩizb Allāh (ka Hezbollah, Hizbollah, Hizballah, araabia keeles حزب الله) ehk Jumala Partei või Allahi Partei.
