에스토니아어
위키백과 ― 우리 모두의 백과사전.
| 에스토니아어 Eesti keel |
||
|---|---|---|
| 쓰는 나라들 | 에스토니아, 핀란드, 러시아 | |
| 지역 | 북유럽 | |
| 언어 인구 | 110만여명 | |
| 언어의 계통 | 우랄어족 핀우그리아어파 핀라프어군 발트핀어 에스토니아어 |
|
| 공용어/표준 | ||
| 공용어로 쓰는 국가 | 에스토니아, 유럽 연합 | |
| 표준 | Institute of the Estonian Language(semi-official) | |
| 언어 부호 | ||
| ISO 639-1 | et | |
| ISO 639-2: | est | |
| ISO/DIS 639-3: | est | |
에스토니아어는 에스토니아에서 110만여명의 사람들이 사용하고 있는 언어이다.
에스토니아는 핀어족의 핀우그리아어파에 속한 언어이다. 에스토니아어는 핀란드어, 헝가리어의 사촌되는 언어이며, 핀란드 만과 다른 지역에서도 쓰인다. 인접한 언어인 스웨덴어, 라트비아어, 러시아어와는 다른 언어이다.
목차 |
[편집] 소리
| 단어의 기원 | 단어의 개수 | 시대 | 예 |
|---|---|---|---|
| Nostratic (hypothetical) | 130? | 15 000년 – 기원전 10 000년 | mi(na) 'I', si(na) 'thou', vesi 'water', tabama 'to catch, seize, capture, hit', arbuma 'to magic, charm', puur 'auger', poeg 'son', päkk 'ball of the foot', keel 'tongue', pelgama 'to be afraid, fear', süva 'deep-seated, profound', vedama 'to pull, draw, drag, carry, drive', üks 'one' |
| 우랄어족 | 120 | 5000년 - 기원전 4000년 | ala 'under, sub', üla 'upper, top', esi 'front', taga 'behind'; see 'this, it', too 'that', kes 'who', mis 'what', ei 'no'; minema 'to go', tulema 'to come', tundma 'to feel', ujuma 'to swim', pelgama 'to be afraid, fear', kaduma 'to disappear', mõskma; puu, kuusk, kõiv, murakas, suvi, päev, kaja, kuu, lumi, soo, juga, kala, küü, sisalik; keel, kõrv, luu, maks, põlv, põsk, silm, muna, neelama, pala, sulg, kõrv; tuli, süsi, suusk, nool, sõudma, punuma, vask, vöö; elama, koolma, vägi, nimi, sala, naine; kaks, viis |
| 핀우랄어족 | 270개 | 4000 -3000 BC | aju, üdi, hing, pea, pii, sapp, vats; aru, jää, koit, voor, paju, pihl, kask, mari, pohl, kamar, rebane, nugis, siil, utt, hiir, püü, mõtus, vares, pääsuke, säga, säinas, särg, täi, kusilane, koi; koda, küla; põlema, küdema, pada, leem, või, väits, vestma, sau; sõba; kolm, neli, kuus; nõid, ise, ilm; talv, sügis, iga; isa, poeg, küdi, kond; valge, hahk, uus, sepp |
| 핀페르마크어족 | 50 - 140개 | 2500년 - 기원전 1500년 | kõht; kõri; säär; koobas, põrm, sõnnik; peda(jas), kuslapuu, oks, pähkel, kiud, peni, orav, kotkas; rehi, kuduma, amb, mõla, õng; äi, äike; parem, vana; lõuna; meel |
| 핀볼가어족 | 100 - 150개 | 1500년 - 기원전 1000년 | selg, koon, käpp, vaim; kevad, täht, järv, haab, saar, tamm, vaher, sarapuu, õlg, lehm, siga, pett, jahvatama, kurg, kurvits, parm, sääsk; keema, hiilgama, käis, piir; vene; lell; jumal; aher, jahe, kõva, süva; kargama, pesema, püsima, lüpsma |
| 핀라프어족 | 130 - 150개 | 1000 – 기원전 500년 | vihm, sammal, org, vili, põõsas, põud, õnn, veli, ime, luule, taga, tõsi, nälg, küll |
| 발트핀어족 | 600 - 800개 | 기원전 500년 – 800년 | põder, oja, udu, hobu, mänd; kõne, sõna; aeg, eile; laps, rahvas, linn; nuga, king; julge |
| 잘 알려지지 않은 에스토니아어의 단어 | 1000개 | räni, roie, salk, videvik, jäärak, ila, aas, lubi, lõhn, kaan, kesv, ürp + numerous onomatopoetic-descriptive words | |
| Artificial | 50개 - 60개 | veenma, roim, laip, kolp, relv, ese, süüme, mõrv, ulm, siiras, range, sulnis, nõme, taunima, naasma, reetma, embama; eirama, eramu, etlema, kõlar, külmik, meetmed, meene, siirdama, teave, teismeline, teler, üllitis, ärandama, levima, süva(muusika), taies, rula | |
| 프로토유럽어족 (hypothetical) | 50개 | 5000 – 기원전 3000년 | higi, huul, koib, kõrv, kube, külg, liha, lõug, nahk, rind, selg; mägi, mets, neem, nõmm, oja, org, saar, soo; ahven, haug, koger, koha, rääbis, siig, vimb; jänes, konn; helmes |
| 인도유럽어족과 인도이란어족 | 20 - 45개 | 3000년 – 기원전 1000년 | mesi, sool, osa, sada, põrsas, varss, sarv, puhas, vasar |
| 프로토발트어족과 발트어족 | 100 - 150개 | 1500년 – 기원전 500년 | hammas, hani, hein, hernes, hõim, oinas, puder, põrgu, ratas, seeme, sein, mets, luht, sõber, tuhat, vagu, regi, vill, veel, kael, kirves, laisk |
| 프로토게르만어족과 게르만어족 | 380 | 기원전 2000년 – 13세기 | agan, ader, humal, kana, kaer, rukis, lammas, leib, põld; aer, mõrd, laev, noot, puri; : kuld, raud, tina; sukk, katel, küünal, taigen; kuningas, laen, luna, raha, rikas, vald; kalju, kallas, rand; armas, taud, kaunis, ja |
| 고대슬라브어족 | 50-75개 | 10세기 – 13세기 | aken, sahk, sirp, turg, teng(elpung), pagan, papp, raamat, rist, kasukas |
| 프로토라트비아어 | 40개 | 6세기 - 7세기 | kanep, lääts, magun, udras, kõuts, palakas, lupard, harima, kukkel, vanik, laabuma, kauss, mulk, pastel |
| 저지독일어 | 750개 | 12세기 – 16세기 | kool, neer, ribi; kruus, torm; kõrvits, peet, salat, petersell, münt, köömen, loorber, palm, tamm, roos, ploom; hunt, köök, kruubid, kringel, pannkook, pekk, prantssai, sült, vorst, õli, tärklis, pruukost, kruus, pann, pütt, korv, lähker, toober, tiik, tuli, lamp, lühter; käärid, teljed, vokk, lõuend, samet, siid, vilt, kuub, kört, loor, müts, muda, mantel, püksid, vammus, nööp; hoov, häärber, kelder, kemmerg, korsten, ruum, saal, tall, haamer, hing, höövel, kellu, kapp, pink, tool, trepp, vall, võlv; jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, piir, püss, poiss, tääk, vaht; altar, ingel, jünger, psalm, prohvet, salm, preester, troost, pihtima, vöörmünder, piiskop, sant; preili, memm, mats, härra, proua, kelm, narr, naaber, kuller, laat, selts, krahv, saks, arst, plaaster; hangeldama, küürima, tingima, kortel, matt, toll, vaagima, viht, üür, paar, piik, tosin, veerand; näärid, reede, tund, vastlad; ankur, kiil, tüür, praam, madrus, pootsman, kotermann, loots, kipper; kaart, kool, kunst, maaler, maalima, paber, trükkima, uurima, trumm, tantsima, piip, vilepill, pasun; just, topelt, väärt |
| 스웨덴어 | 140개 | 13세기 – 17세기 | kratt, kroonu, kuunar, julla, pagar, näkk, plasku, plika, solk, tasku, räim, tünder, moor, puldan, tont |
| 러시아어 | 350개 | 14세기 – 20세기 | kapsas, tatar, puravik, riisikas, sihvka, kiisu, suslik, kulu, prussakas, tarakan, naarits, soobel, uss; noos, moiva, vobla, mutt; kamorka, putka, sara, lobudik, trahter, koiku, nari, pruss, tökat; hõlst, kamass, kirsa, kombinesoon, kott, puhvaika, marli, pintsak, retuusid, trussikud; kiisel, pontšik, rosolje, rupskid, borš, uhhaa, morss, samagon; batoon, kissell, plombiir, povidlo, šašlõkk, uhhaa; plotski, mahorka, pabeross; mannerg, kopsik; nuut, kantsik, piits, tupik, relss, jaam; kabi, knopka; kasakas, kasarmu, karauul, katelok, kiiver, munder, nekrut, pagun, polk, ranits, sinel, tentsik, utsitama, timukas, rajoon, türm, pops, artell; palakas, haltuura, parseldama, parisnik, siva, tolk, tots, pujään, kitt, tuur, ladna, prosta, sutike; kaanima, kostitama, kruttima, kupeldama |
| 고지독일어 | 500개 | 16세기 – 20세기 | larhv, lokk, seitel; kastan, pappel, kirss, jasmiin, jorjen, kartul, tulp, vihk; ahv, auster, kalkun, siisike, miisu, mops, taks, kits, vau, viidikas, nepp, pistrik; klimp, klops, kotlet, kompvek, supp, tort, viiner, soust, vahvel, vürts, vein; jope, kittel, kampsun, kleit, vest, lips, värvel, sall, pluus; kamin, pliit, käär(kamber), sahver, latter, kabel, palat; pult, sohva, leen, kummut, kardin, sahtel; uur, klade, klamber, latern, sihverplaat, silt; opman, oober, tisler, tudeng, velsker, virtin, antvärk, aadlik, kärner, kilter, kutsar, lärm, oksjon, krempel, klatš; krehvtine, hull, liiderlik, napp, noobel, ontlik, plass, tumm, trammis; kleepima, klantsima, mehkeldama, sehkendama, rehkendama, trimpama, pummeldama, praalima, turnima; ahoi, proosit, hurraa, hopp, hallo |
| 핀란드어 | 90개 | 19세기 – 20세기 | aare, sangar, harras, jenka, julm, jäik, sünge, tehas, uljas, vaist, vihjama, säilima, kuvama, haihtuma, anastama |
| 헤브룽 | < 5개 | jaana(lind), tohuvabohu | |
| 집시어 | <5개 | manguma |
[편집] 예
NURMEKUNNA HÜMN
- Karjatades kundikarju,
- Süües musti hooramarju,
- Leidsin eilse Nurmekunna ma.
- Veel ei olnud otsas mõdu,
- Veel ei olnud sündind sõdu,
- Lembitut, kes liitis Maavalla.
- Hingel hakkab veidi valus.
- Kuskil laanes, kuskil talus,
- Kostab vaikselt vilepilli hääl.
- Kuskil nurmel lõhnab mesi.
- Tuul toob kokku inimesi,
- Hõbedased sõled rinna pääl.
- Kostab, justkui löödaks lokku –
- Juuaks karudega kokku.
- Nurmel mängib vaikselt vilepill.
- Karukujud hõbemärgis,
- Tuleb tüdruk valges särgis.
- Juustesse on põimit rukkilill.
- Aga ükskord joodi mõdu,
- Mäletati muistseid sõdu,
- Lembitut, kes liitis Maavalla.
- Hiiekünkal kasvas tamme.
- Kuulsin tuleviku samme –
- Leidsin homse Nurmekunna ma.
- Kõik, mis on ilus, on eilsesse läev.
- Jällegi eilseks saab tänane päev.
- Kõik, mis siin selles ilus on jääv,
- Tagasi homsest toob tänane päev.
터누 트루베츠키(Tõnu Trubetsky)의 노래
[편집] 숫자
- 0 - null
- 1 - üks
- 2 - kaks
- 3 - kolm
- 4 - neli
- 5 - viis
- 6 - kuus
- 7 - seitse
- 8 - kaheksa
- 9 - üheksa
- 10 - kümme
- 11 - üksteist
- 12 - kaksteist
- 13 - kolmteist
- 20 - kakskümmend
- 21 - kakskümmend üks
- 22 - kakskümmend kaks
- 29 - kakskümmend üheksa
- 30 - kolmkümmend
- 90 - üheksakümmend
- 100 - (üks)sada
- 101 - sada üks
- 110 - sada kümme
- 112 - sada kaksteist
- 120 - sada kakskümmend
- 190 - sada üheksakümmend
- 200 - kakssada
- 900 - üheksasada
- 1000 - tuhat
- 1000000 - miljon
[편집] 바깥 고리
- An Estonian-English dictionary (Institute of the Estonian Language)
- An English-Estonian dictionary (Institute of Baltic Studies)
- An Estonian-English-Estonian dictionary
- A Russian-Estonian dictionary
- Estonica.org article about the Estonian language
- Estonian literary magazine
- Learn and listen to useful expressions in Estonian
- Estonian English Dictionary from Webster's Online Dictionary - the Rosetta Edition
 |
유럽 연합의 공식 언어 | |
|---|---|---|
그리스어 | 네덜란드어 | 덴마크어 | 독일어 라트비아어 | 리투아니아어 | 몰타어 | 스웨덴어 슬로바키아어 | 슬로베니아어 | 아일랜드어 | 에스토니아어 에스파냐어 | 영어 | 이탈리아어 | 체코어 포르투갈어 | 폴란드어 | 프랑스어 핀란드어 | 헝가리어 |
||
2007년 1월 1일 추가 예정 |
||
| 출처 : 유럽연합 공식 웹사이트 | ||
