Poznań

Poznań
[ ]

poola Poznań

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Poznańi lipp

Poznańi vapp

Pindala: 261,3 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 570 778 (2005)

koordinaadid: 52°24′ N 16°54′ E

Renessanss-stiilis raekoda (13.–16. sajand)

Poznań on linn Lääne-Poolas. Ta on Suur-Poola ajalooline keskus ja Suur-Poola vojevoodkonna (województwo wielkopolskie) halduskeskus. Tänapäeval on ta elanike arvult halduspiirides Poola 5. linn.

Poznań asub Warta jõe ääresl. Ta on vanimaid Poola linnu. Poznań on kaubandus-, tööstus- ja hariduskeskus ning rahvusvaheline messide keskus.

Linna madalaim punkt on Warta jõe kaldal (60 meetrit üle merepinna) ja kõrgeim punkt Morasko mägi (157 meetrit üle merepinna).

[redigeeri] Ajalugu

Poznańi asutamise aeg on teadmata. Arheoloogiliste väljakaevamiste andmeil elasid juba 12 tuhat aastat tagasi Poznańi alal inimesed; on siiski vähetõenäoline, et sellest ajast peale on asustus pidev olnud.

8. sajandil elas siin slaavi hõim polaanid. Sellest perioodist pärineb linnus Ostrów Tumskil, mis sai tänapäevase linna aluseks. 10. sajandil valdas linna Piastide dünastia. Esmakordselt mainib Poznańit alles saksa kroonik Thietmar: Poznańi piiskopi 970 ja Poznańi linna 1005.

Polaanide esimene vürst Mieszko I rajas ühe oma lossidest Poznańisse (riigi esimeseks keskuseks oli Gniezno) ja tõi siia ka Poola pealinna. Tema poeg Bolesław I Chrobry oli esimene Poola kuningaks kroonitu. Mieszko I ja Bolesław I on Poznanisse maetud. Poznań oli Poola pealinn aastani 1039, mil selle vallutas ja rüüstas tšehhi kuningas Břetislav. Pealinn koliti Krakówisse.

1253 saavutas Poznań kuningas Pzemyslaw I ajal Magdeburgi linnaõigused. Poznań sai suureks käsitöökeskuseks. 15. ja 16. sajandil oli linna õitseaeg. Keskajal rajati linna arvukalt kirikuid, oli rajatud bernardiinide ja karmeliitide kloostrid ja kalmistud. Linna ümbritses 35 torniga kaitsemüür. 1600. aastal oli linnas 20 000 elanikku.

Piiskop Jan Lubranski asutas 1519 Poznańisse Lubranski akadeemia, Poola vanuselt teise ülikooli Krakówi järel. Siiski polnud Lubranski akadeemias kõiki klassikalise ülikooli teaduskondi.

17. ja 18. sajandil sattus linn sõdade keerisesse ja käis alla. 1732. aastal oli linnas vaid 4000 elanikku.

Teise Poola jagamise järel 1793 läks Poznań Preisimaa alla ja sai Suur-Poola pealinnaks (siis nimetati seda ala Lõuna-Preisimaaks). Sel ajal oli Poznańis 15 tuhat elanikku. 1806 tõusid poolakad Napoleoni vägede lähenedes üles ja saavutasid Varssavi hertsogkonna moodustamise. Viini kongressi otsustega 1815 Varssavi hertsogkond likvideeriti ja Poznań tagastati Saksamaale, millele kuulus kuni 1920. aastani, mil läks Poola Vabariigile. 1918. aastal oli linnas 156 100 elanikku.

Septembrist 1939 kuni 23. veebruarini 1945 oli Poznań Saksa vägede poolt okupeeritud. Linna vabastasid marssal Georgi Žukovi juhitud Punaarmee väeüksused. Linnas oli enne sõda 274 200 elanikku, pärast hinnanguliselt 268 000.