Patristika
Patristika on kirikuisade ajajärk kristlikus teoloogias ja filosoofias.
Patristikaks nimetatakse ka teadust, mis uurib kirikuisade aega, laiemas mõttes varajast kirikut 1. sajandist kuni skolastika alguseni 7.–8. sajandil.
Sisukord |
[redigeeri] Patristikateadus
Erinevalt patroloogiast, mis tegeleb kirikuisade õpetustega, mis on katoolse usu seisukohast olulised, on patristika aineks kõik tolleaegsed teoloogilised kirjutised, sealhulgas hereetikute omad.
Patristika kasutab keeleteaduse ja kirjandusteaduse meetodeid, sisaldades omamoodi varakristlikku kirjanduslugu.
Patristika on osa kirikuloost ning töötab käsikäes dogmadelooga.
[redigeeri] Patristika areng
2. ja 3. sajandi apologeedid, näiteks Justinus Usukannataja ja Tertullianus, kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha.
Kirikuisad vaidlesid kristlike õpetustega, mis ei olnud vastavuses kiriku konsensusega, ning sõnastasid kristliku õpetuse täpsemalt, et seda konsensust teiste õpetuste suhtes piiritleda. Irenaeus vaidles 2. sajandil gnostitsismiga, Athanasios Aleksandriast ja Basileios Kaisareast 4. sajandil arianismiga, Augustinus 5. sajandil pelagianismi ja donatismiga.
Nendest vaidlustest kujunesid 1.–4. sajandil välja usutunnistused ja kristliku õpetuse alused. Neist omakorda arendati 4.–8. sajandil välja kristlik dogmaatika, mis on tänini kõikide suurte kristlike konfessioonide dogmaatiliseks aluseks.
Kirikuisad viitasid argumenteerimisel peamiselt Piiblile, nii Vanale kui ka Uuele Testamendile. Kiriku õpetuse olemuslikuks aluseks pidasid nad Pühakirja, nii nagu apostlite traditsioon seda tõlgitses. Kujunesid erinevad hermeneutikad, seahulgas Aleksandria allegooriline tõlgitsus, mida esindas Origenes, ja Antiookia sõnasõnaline ja grammatiline tõlgitsus, mida esindas Johannes Kuldsuu. Paljudelt kirikuisadelt on säilinud ulatuslikud Piibli-tõlgitsused.
[redigeeri] Filosoofia
Paljud varased kristlikud teoloogid olid ühtlasi filosoofid.
[redigeeri] Vaata ka
- Kirikuisad
- Kirikulugu
- Patroloogia
- Skolastika
