Küüditamine
| Vajab toimetamist |
Küüditamine (deporteerimine, deportatsioon) on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel.
Küüditamine on inimsusevastane kuritegu.
Sisukord |
[redigeeri] Küüditamised Eestis
[redigeeri] Küüditamised Nõukogude okupatsiooni ajal
Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse.
Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Nendest jäid ellu umbes pooled. Samaaegselt toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldaavias.
Läänemaailmas tähistati juuniküüditamise päeva, 14. juunit, Ikestatud Rahvaste Päevana.
30. juunist 1. juulini 1941 pandi Lääne-Eesti saartel toime uus küüditamisaktsioon, mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele edasitungile kuuajalise vangistuse järel Tallinnast tagasi koju.
Märtsiküüditamine algas 25. märtsil 1949. a. Selle käibus deporteeriti üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed. Suurem osa neist saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse.
Üksikisikute ja perekondade küüditamisi toimus pidevalt.
Küüditamisi korraldasid okupatsioonivõimud, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) töötajad, koos kohalike abilistega. Relvadega ähvardades sunniti inimesi oma kodudest lahkuma ja toimetati loomavagunitega minema. Nende varad konfiskeeriti.
Alates 1956. aastast lubati küüditatutel Eestisse tagasi tulla, kuid nende varasid ei tagastatud. Varade tagastamine sai võimalikuks alles pärast okupatsiooni lõppu ja Eesti taasiseseisvumist.
[redigeeri] Varasemaid küüditamisi Eestis
[redigeeri] Kirjandus
- Eestlaste küüditamine. Toimetanud Ene Andresen, Kadi Grichin, Terje Hallik, Merike Ivask, Mari-Liis Sepper, Riina Reinvelt. korp! Filiae Patriae, 2004. ISBN 9949105900.
- Küüditatud 1941: üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiiv-raamatukogus (Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva andmestiku põhjal seisuga 24. veebr. 1993 / koostanud Vello Salo. - Brampton: Maarjamaa, 1993. - 236 lk.
[redigeeri] Küüditamised Nõukogude Liidus
- Aprill 1920: 45 000 Volga ja Tereki kasakat küüditati Ukrainasse ja Venemaa Euroopa-osa põhjapiirkondadesse.
- 1930: 18 000 inimest küüditati 22 km laiuselt piirialalt Ukraina NSV-st ja Valgevene NSV-st Lääne-Siberisse ja Venemaa Kaug-Itta.
- 1930-1936: toimub hulgaliselt küüditamislaineid seoses kollektiviseerimisega.
- Veebruar-mai 1935: 30 000 ingerisoomlast küüditati Leningradi oblasti piiriäärsetest piirkondadest Vologda oblastisse, Tadžiki NSV-sse, Kasahhi NSV-sse ja Lääne-Siberisse.
- Veebruar-märts 1935: 42 000 poolakat ja sakslast küüditati Ukraina NSV Kiievi ja Vinnõtsja oblastist Ukraina idaossa.
- Mai 1936: 45 000 poolakat ja sakslast küüditati Ukraina NSV-st Kasahhi NSV-sse.
- Juuli 1937: 2000 kurdi Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistani lõunapiiridelt küüditati Kirgiisi NSV-sse ja Kasahhi NSV-sse.
- September-oktoober 1937: 172 000 korealast küüditatati Lääne-Siberi ja Venemaa Kaug-Ida aladelt Kasahhi NSV-sse ja Usbeki NSV-sse.
- September-oktoober 1937: 9000 hiinlast ja repatrieerunud "Harbini venelast" küüditati Venemaa Kaug-Ida lõunapiirkondadest Kasahhi NSV-sse ja Usbeki NSV-sse
- Jaanuar 1938: iraanlaste küüditamine Aserbaidžaani NSV piirialadelt Kasahhi NSV-sse.
- 1938: 6000 juuti küüditati Turkmeeni NSV lõunaaladelt Turkmeeni NSV põhjaosa kõrbetesse.
- Veebruar 1940: 140 000 poolakat küüditati Valgevene NSV ja Ukraina NSV-ga liidetud läänealadelt Venemaa Euroopa-osa põhjapiirkondadesse, Uurali ja Siberisse.
- Aprill 1940: 61 000 poolakat küüditati Valgevene NSV ja Ukraina NSV-ga liidetud läänealadelt Kasahhi NSV-sse ja Usbeki NSV-sse
- Juuni 1940: 75 000 Poolast põgenenud poolakat küüditati Valgevene NSV-st ja Ukraina NSV-st Venemaa Euroopa-osa põhjapiirkondadesse, Uurali ja Siberisse.
- Juuli 1940: "võõramaalaste" küüditamine Murmanski oblastist Karjala-Soome NSV-sse ja Altai kraisse.
- 22. mai 1941: 11 000 varem arreteeritute perekonnaliiget küüditati Lääne-Ukrainast Lõuna-Kasahstani, Kransojarski kraisse, Omski ja Novosibirski oblastisse.
- 12. juuni 1941: 30 000 varem arreteeritute perekonnaliiget küüditati Tšernivtsi ja Izmaili oblastist (Ukraina ja Moldaavia NSV-s) Kasahstani, Komi ANSV-sse, Krasnojarski kraisse, Omski ja Novosibirski oblastisse.
- 14. juuni 1941: 45 000 inimest annekteeritud Balti riikidest küüditati erinevatesse piirkondadesse:
-
- Leedust küüditati 18 000 inimest Altai kraisse, Novosibirski oblastisse, Kasahstani ja Komi ANSV-sse.
-
- Lätist küüditati 17 000 inimest Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse ning Karagandõ oblastisse Kasahstanis.
-
- Eestist küüditati 10 000 inimest. (Selle kohta vaata lähemalt artiklist Juuniküüditamine.)
- Juuni 1941: veel 21 000 inimest küüditati Lääne-Ukrainast.
- September-oktoober 1941:
-
- 439 000 volgasakslast (Volgasakslaste ANSV-st ja Saratovi ning Stalingradi oblastist) küüditati Kasahstani, Krasnojarski ja Altai kraisse ning Novosibirski ja Omski oblastisse.
-
- 91 000 ingerisoomlast ja sakslast küüditati Leningradi oblastist Kasahstani, Krasnojarski ja Altai kraisse ning Novosibirski ja Omski oblastisse.
-
- 36 000 sakslast Moskvast, Moskva oblastist ja Rostovi oblastist küüditati Kasahstani.
-
- 138 000 sakslast Krasnodari kraist, Ordžonikidze kraist, Tula oblastist, Kabardiini-Balkaari ANSV-st ja Põhja-Osseedi ANSV-st küüditati Krasnojarski kraisse, Irkutski oblastisse ja Kasahstani.
-
- 110 000 sakslast Zaporižžja, Stalinski ja Vorošilovgradi oblastist küüditati Kasahstani ja Astrahani oblastisse.
-
- 5000 sakslast Voroneži oblastist küüditati Novosibirski ja Omski oblastisse.
-
- 46 000 sakslast Taga-Kaukaasiast küüditati Kasahstani.
-
- 6000 sakslast Dagestani ANSV-st ja Tšetšeeni-Inguši ANSV-st küüditati Kasahstani.
- Märts-aprill 1942: 9000 inimest, peamiselt soomlased ja sakslased, Leningradist ja Leningradi oblastist küüditati Irkutski oblastisse, Krasnojarski kraisse ja Jakuutiasse.
- Aprill 1942: kreeklaste, rumeenlaste ja teiste rahvaste küüditamine Krimmist ja Põhja-Kaukaasiast.
- Juuni 1942: sakslaste, rumeenlaste, krimmitatarlaste ja kreeklaste küüditamine Krasnodari kraist ja Rostovi oblastist.
- August 1943: 500 karatšaid küüditati Karatšai-Tšerkessi autonoomsest oblastist.
- 2. november 1943: kõik karatšaid (70 000 inimest) küüditati Kasahhi ja Kirgiisi NSV-sse.
- Detsember 1943: kalmõkid küüditati Kalmõki ANSV-st Altai ja Krasnojarski kraisse ning Omski ja Novosibirski oblastisse.
- 23. veebruar 1944: kõik tšetšeenid (393 000 inimest) ja ingušid (91 000 inimest) küüditati Tšetšeeni-Inguši ANSV-st Kasahhi ja Kirgiisi NSV-sse.
- Märts 1944: Kõik balkaarid (38 000 inimest) küüditati Kabardiini-Balkaari ANSV-st Kasahhi ja Kirgiisi NSV-sse.
- Märts 1944: 3000 kalmõkki küüditati Rostovi oblastist Omski ja Novosibirski oblastisse.
- Mai 1944: umbes 100 balkaari küüditati Gruusiast Kasahhi ja Kirgiisi NSV-sse.
- Kevad 1944: kõigi tšetšeenide, inguššide, kalmõkkide, karatšide ja balkaaride küüditamine kõikjalt muuudest Nõukogude Liidu osadest Kasahstani ja Usbekistani; kokku umbes 4200 inimest.
- Mai 1944: 182 000 krimmitatarlast küüditati Krimmist Usbekistani ja paljudesse teistesse piirkondadesse.
- Juuni 1944: 1000 kalmõkki küüditati Stalingradi oblastist Sverdlovski oblastisse.
- Juuli 1944: 1800 vanausulist Rjazani, Voroneži ja Orjoli oblastitest küüditati Tomski ja Tjumeni oblastisse ning Krasnojarski kraisse.
- Juuni-juuli 1944: kreeklased, bulgaarlased, armeenlased, türklased jt küüditati Krimmist Usbekistani, kokku 42 000 inimest.
- November 1944: 92 000 mesketid, kurdid ja hemšinnid Lõuna-Gruusiast ning 1000 lazuurid Adžaari ANSV-st küüditati Usbeki, Kasahhi ja Kirgiisi NSV-sse.
- Juuni 1948: 58 000 kreeklast ja Armeenia dašnakid küüditati Musta mere rannikult Kasahstani.
- Märts 1949: 35 000 inimest Balti riikidest, Lääne-Valgevenest ja Lääne-Ukrainast küüditati Krasnojarski kraisse, Jakuutiasse, Tjumeni oblastisse ja Kasahstani. (Eesti kohta vaata lähemalt artiklist Märtsiküüditamine.)
- Märts 1951: 9400 Jehoova tunnistajat, sealhulgas 4000 last, küüditati välja Balti riikidest, Moldaavist ja Lääne-Valgevenest ning Lääne-Ukrainast.
