Carl Schmitt
| See artikkel vajab toimetamist |
Carl Schmitt (11. juuli 1888 – 7. aprill 1985) oli saksa õigusteadlane ja politoloog.
Ta oli üks konservatiivse revolutsiooni mõttevoolu toetajaid ja arendajaid, 1933. aastal aga astus Schmitt natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) liikmeks. Ta jäi selle liikmeks sõja lõpuni ega vabandanud avalikult selle pärast kunagi.
Sisukord |
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] "Die Diktatur"
1921. aastal sai Schmitt Greifswaldi ülikooli professuuri ning avaldas seal essee "Die Diktatur" ("Diktatuur"), milles analüüsis äsja rajatud Weimari vabariigi aluseid ning rõhutas presidendi ametit. Schmitti arvates suudab diktatuur väljendada rahva tahet seadusandlikust organist paremini. Diktatuur võib tegutseda otsustavalt, samas kui parlamendis esinevad paratamatult arutelud ja kompromissid.
Schmitt oli arvamusel, et kiireks ja otsustavaks tegevuseks võimeline valitsus sisaldab paratamatult diktatuuri elemente. Eriolukord (Ausnahmezustand) vabastab täidesaatva võimu seda tavaliselt siduvatest õiguslikest piirangutest. Suveräänsust määratleski Schmitt kui eriolukorra kehtestamise pädevust.
[redigeeri] "Der Begriff des Politischen"
Kölnis kirjutas Schmitt oma kuulsaima teose "Der Begriff des Politischen" ("Poliitilise mõistest"), milles arendas välja teooria poliitikast kui erilisest huvisfäärist.
[redigeeri] Mõju
Carl Schmitti ideed on mõjutanud näiteks Giorgio Agambeni ja Jacques Derridad.
