Angkor Wat
Angkor Wat on templikompleks muistses Angkori linnas Kambodžas. Templikompleks ehitati kuningas Suryavarman II ajal 12. sajandil.
Angkoris olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid, millest suurim oli hinduistlik Angkor Wat.
Angkori templid on üheks suurimaks religioosseks templikompleksiks maailmas ja need templid vapustavad kujutlusvõimet mitte vähem, aga võib-olla ka rohkem kui Egiptuse püramiidid ja Kesk-Ameerika templid. Nende planeering on niivõrd täiuslik, et selliseid võisid rajada ainult kõrgeima kvalifikatsiooniga arhitektid ja ehitusmeistrid.
Tänapäevani pole selge, millist tehnoloogiat muistsed meistrid nende ehitamisel kasutatasid. Alles aerofotod näitasid tänapäeva uurijatele, kuivõrd ideaalsed propotsioonid on tegelikult Angkor Wati templitekomleksil.
Kambodža pealinn Angkor jäi siiamlaste sõjasalkade pidevate rünnakute objektiks: 1431. aastal vallutasid nood Angkori ja röövisid seejärel seda rikast linna mõnuga. Ainult vietnamlaste ja siiamlaste sõjaline konkurents võimaldas khmeeride kuningriigil nendes kurnavates sõdades naabritega säilitada oma sõltumatust.
Khmeerid olid sunnitud Angkori maha jätma ja rajasid 1443. aastal kuningriigi uue pealinna Phnom Penhi neile alles jäänud riigi keskossa. Phnom Penh oli riigi vähenenud võimalusi arvestades Angkorist märksa väiksem.
Tühjaks jäänud ja paljaks röövitud Angkor uppus peagi džunglisse. Hilisemad khmeeride põlvkonnad unustasid pikapeale keset metsikut troopikat laguneva Angkori. Jäid vaid legendid džunglis asuvast imelinnast. Esimesed Kambodža rannikule jõudnud eurooplased – portugallased ja hispaanlased – võtsid neid legende muinasjutuna.
19. sajandi keskpaigas jõudis Angkori prantslasest vaimulik Mouhot. Mouhot sai nähtust šoki: prantsuse misjonäril oli maha jäetud templimaastikut nähes tunne, nagu oleks ta sattunud mingile teisele planeedile, kus tsivilisatsioon on hukkunud kosmilise kataklüsmi tagajärjel. 20. sajandi esimesel poolel tegid Prantsuse uurijad, kelle hulgas oli ka Vene päritolu kunstiteadlane Golubev, templikompleksi puhastamisel, kinnitamisel ja konserveerimisel ära kolossaalse töö. Teine maailmasõda katkestas need tööd kümneks aastaks. Tööd taastusid uuesti 1950. aastatel.
Aga Angkoril ei vedanud. Ameeriklaste agressioon Indohiinas, punaste khmeeride valitsemine Kambodžas, riigipöörded, revolutsioonid ja muud sedasorti takistused pidurdasid restaureerimistöid Angkoris kaheks aastakümneks.
Sellel perioodil avastasid Angkori templid kunstiröövlid. Aardekütid raiusid templite seintest lahti skulptuure ja reljeefe, mis seejärel veeti salakaubana Taisse ja sealt edasi Euroopasse. Templid, mille rikkusi džunglid olid kaitsnud pikki sajandeid, laastati mõne aastakümnega. Ulatuslikud templite taastamistööd algasid alles 1990ndatel aastatel.
Tänapäeval on Angkor Wat Kambodža tähtsaim turismiobjekt.
