Kambodža
| See artikkel vajab toimetamist |
|
|||||
 |
|||||
| Keel | khmeeri | ||||
| Pealinn | Phnom Penh | ||||
| Kuningas | Norodom Sihamoni | ||||
| Peaminister | Hun Sen | ||||
| Pindala | 181 040 km² | ||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
13 124 764 72,5 in./km² |
||||
| Iseseisvus | 9. november 1953 | ||||
| Rahaühik | riel (KHR) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +7 | ||||
| Riigihümn | Nokoreach | ||||
| Üladomeen | .cb | ||||
| Maakood | 855 | ||||
Kambodža kuningriik (khmeeri keeles 
, transkriptsioon Preăh Réachéanachâkr Kâmpŭchea) on riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel.
Kambodža piirneb läänest Tai (803 km piiri), põhjast Laose (541 km), idast Vietnami (1228 km) ja lõunast Tai lahega (443 km rannajoont). Riiki läbib Mekongi alamjooks.
90% kambodžalastest moodustavad khmeerid.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Umbes kolmveerandi Kambodžast moodustab Mekongi–Tonlé Sapi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul sadat meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa.
Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik.
Läänes Lõuna- ja Edela-Kambodžas asuvad Kardemonimäed, mis kulgevad kirde–kagu suunas. Seal paikneb ka riigi kõrgeim tipp Phnom Aural (1771, teistel andmetel 1810 m.ü.m.). Selle naabruses asub Elevandipiirkond, mis on mõnevõrra madalam, kuni 1000 meetrit kõrge. Need piirnevad kitsa rannikutasandikuga, mis oli ülejäänud riigist suuresti isoleeritud enne Kampong Saomi sadama (endine Sihanoukville) ning raud- ja maanteede rajamist 1960ndatel.
Riigi põhjapiiril asuvad Dangreki mäed, mille veelahe on Kambodža ja Tai piiriks. See tõuseb keskmiselt 500, kõrgeimad tipud 700 meetrini.
[redigeeri] Kliima
Kambodžas valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima. Aastaaegu on kaks: suvi ja talv. Suvel (maist septembrini) sajab palju ja tuul puhub lõunast, merelt. Talvel (novembrist märtsini) sajab vähe ja tuul puhub põhjast, maalt.
Kõige külmema kuu, jaanuari keskmine temperatuur riigi keskosas on 22°C, kõige kuumema kuu, aprilli keskmine 28°C ja aasta keskmine temperatuur 25°C. Absoluutne maksimum tõuseb asgeli üle 32°C ja võib vahetult enne vihmaperioodi algust jõuda 38°C-ni. Talvel langeb soojus harva alla 10°C.
Keskmine sademete hulk on kogu riigis 1000–2000 millimeetrit aastas. See on paljude aastate keskmine: üksikutel aastatel võib sademeid olla nii märgatavalt rohkem kui ka vähem. Sademete hulk ei sõltu niivõrd asukohast kui kõrgusest: kõrgemal sajab rohkem. Kõige rohkem sajab riigi edelaosas, kus mere kaldal on kõrged mäed: isegi 5000 mm aastas. Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sapi piirkonda.
Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%.
Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodžasse harva.
[redigeeri] Veestik
Kambodža suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodžat, Vietnamis, algab tema delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis.
Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre.
Suurim järv on Tonlé Sap, suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tonlé Sabi jõega, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve keskmine veetase võib langeda 1–1,5 meetrini ja pindala 2500–2700 km²-ni. Kui vihmad tõstavad Mekongi taset, hakkab Tonlé Sab septembris-oktoobris tagurpidi voolama, Tonlé Sapi veetase tõuseb 9–15 meetrini ja pindala 15–25 000 km²-ni. See väldib ka üleujutusi allpool Phnom Penhi. Kui Mekongi tase alaneb, hakkab Tonlé Sab taas põhjast lõunasse voolama.
Phnom Penhis jaguneb Mekong neljaks ja seda tuntakse Nelja Näona (Chattomukh): kirdest voolab linna sisse Mekong, loodes on Tonlé Sab ning linnas algab Mekongi delta jõe jagunemisega kahte harusse (Mekong ja Basak).
[redigeeri] Taimestik
60% Kambodžast katab mets.
[redigeeri] Ajalugu
Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli Funan, mis hõlmas enamuse Kagu-Aasiast. See riik püsis 3.–6. sajandini. Selle riigi juhtkonna rahvuslik päritolu ja keel ei ole täpselt teada. On oletatud, et nad olid khmeerid. Funan oli india kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism. Funanil olid lähedased suhted ka Hiinaga.
9. sajandil tekkis Khmeeri Impeerium, mille õitseng kestis kuni 15. sajandini. Esialgu oli linna pealinnaks Angkor, kuni see viidi 1432 üle Phnom Penhi pärast rüüstamist taide poolt ja jäeti varsti lõplikult maha. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani. Angkor unustati ja ta kasvas džunglisse, kuid pärast taasavastamist on ta tänapäeval enamjaolt taastatud ja saanud turismimagnetiks.
1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai 2 provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906 sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumiseni 1953. Teise maailmasõja ajal oli ta 1941–1945 Jaapani poolt okupeeritud.
[redigeeri] Riigi nimi
- 1953–1970 Kambodža Kuningriik
- 1970–1975 Khmeeri Vabariik (Lon Noli võimu ajal Prantsuse Vabariigi eeskujul)
- 1975–1979 Demokraatlik Kampuchea (punaste khmeeride võimu all)
- 1979–1989 Kampuchea Rahvavabariik (Hiina Rahvavabariigi eeskujul Vietnami toetatud valitsuse all)
- 1989–1993 Kambodža Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei)
- alates 1993 Kambodža Kuningriik
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Turism
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Poliitika
[redigeeri] Välispoliitika
[redigeeri] Transport
[redigeeri] Haridus
[redigeeri] Välislingid
