Vinland
Vinland ehk Vínland (vanaislandi Vínland, arvatavasti "viinapuude maa" või "veinimaa", ka Vínland it góða 'hea Vínland') on piirkond Põhja-Ameerikas, mille avastas aasta 1000 paiku Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson.
Vínland oli tema poolt Ameerikas avastatud aladest kõige lõunapoolsem, sellest põhja poole jäid Markland, mis tähendab Metsamaad, ja Helluland ehk Kaljumaa.
Sisukord |
[redigeeri] Allikad
[redigeeri] Vínlandi saagad
Peamised allikad, mis räägivad Vínlandi avastamisest ja katsetest seda maad koloniseerida, on 13. sajandist pärinevad nn Vínlandi saagad: Eiríks saga rauða (Eiríkr Punase saaga) ning Grœnlendinga saga (Gröönlaste saaga). Saagad käsitlevad samu sündmusi, kuid sageli lähevad nende andmed teineteisest päris tugevalt lahku. Mõlemad saagad põhinevad suulisel pärimusel.
Gröönlaste saaga andmetel olevat Põhja-Ameerikat esimesena näinud Bjarni Herjólfsson, kes sõitis Islandilt Gröönimaale oma isa külastama, kuid torm ajas ta hoopis senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Tema seal aga maale ei läinud. Gröönimaale jõudes jutustas Bjarni kolmest maast, mida ta oma laeva pardalt nägi. Talle heideti ette, et ta uutel maadel ei randunud, Eiríkr Punase poeg Leifr Õnnelik aga ostis ära tema laeva ja läks neid maid otsima. Kõigepealt jõudis Leifr läänes kaljusele maale, mille ta nimetas Hellulandiks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nime Markland. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasid viinapuud ja metsik nisu. See maa sai nimeks Vínland. Leifr Eiríksson oli mõlema saaga järgi esimene, kes Vínlandis maale läks.
Mõlema saaga andmetel tehti Gröönimaale ümber asunud skandinaavlaste poolt katset Vínlandi koloniseerida. Tõsisemate üritajate seas olid Þorfinnr Karlsefni ja tema naine Guðríðr Þorbjarnardóttir, Vínlandis sündis neil poeg Snorri. Koos Þorfinnri ja Guðríðriga sõitis Vínlandi palju ümberasujaid. Seal elasid aga juba skräälingud, indiaanlased, kellega mõnikord rahumeelselt kaupa tehti, sageli aga ka lahinguid peeti. Püsivat skandinaavlaste asustust Vínlandis ei tekkinud, sest uusasukatel oleks olnud raske end pikemat aega skräälingute eest kaitsta.
[redigeeri] Teised allikad
Esimene teadaolev kirjalik allikas, mis Vínlandi nimetab, on Bremeni Adama kirjutatud Hamburgi piiskopite ajalugu Gesta Hammaburgensis Ecclesiae Pontificum, mis valmis 1075. aasta paiku. Adam räägib, et ta olevat aastatel 1068 või 1069 Taani kuningas Svend Estridsenilt kuulnud lääne pool asuvast meretagusest maast nimega Vínland, kus kasvavad viinapuud ja metsik nisu.
Vínlandi on nimetatud ka Ari Þorgilssoni Islandlaste raamatus, mis valmis ajavahemikus 1122–1133. Ari ütleb, et Eiríkr Punane olevat Gröönimaal kohanud inimesi, kes olid väga sarnased Vínlandis elavatele inimestele, keda gröönlased kutsusid skräälinguteks (skrælingar). Ari jutt on sõnastatud nii, nagu oleks Vínlandi olemasolu olnud kõigile teadaolev. Tõenäoliselt see nii oligi. Ari lasi oma Islandlaste raamatu üle vaadata Skálholti piiskopil Þorlákr Runólfssonil, kes oli saagade andmetel Vínlandis sündinud Snorri Þorfinnssoni lapselaps. Kas Snorri ka tegelikult Vínlandis sündis, ei ole teada, kuid on usutav, et tema vanemad seal käisid ja et tema perekonnas tunti Vínlandisse puutuvat hästi.
Islandi annaalides on aasta 1121 kohta märge, et Gröönimaa piiskop Eiríkr Grúpsson asus teele Vínlandi, kuid tema edasise käekäigu kohta andmeid ei ole.
Arvatavasti käidi Gröönimaalt keskaja jooksul palju kordi Põhja-Ameerikas, et tuua sealt puid, karusnahku ja eksootilisi toiduaineid. Aasta 1347 kohta on Islandi annaalides teade, et torm on Islandi rannikule toonud laeva, mis oli teel Gröönimaalt Marklandi. Seejärel Vínlandist ega teistest kaugel läänes asuvatest maadest enam teateid ei ole.
[redigeeri] L'Anse aux Meadows
Vaata artiklit L'Anse aux Meadows
1960ndate alguses leidsid Helge ja Anne Stine Ingstad Newfoundlandi loodetipus L'Anse aux Meadows'is Skandinaavia viikingite poolt rajatud hoonete jäänused. Tegemist on kolme majade grupiga, mis oma tüübilt sarnanesid Gröönimaal ja Islandil ehitatud hoonetega. Maju kasutati vaid lühikest aega aasta 1000 paiku. L'Anse aux Meadows ei saanud siiski olla Leifr Eiríkssoni Vínland, selleks asub see liiga kaugel põhjas. Arheoloogilised leiud viitavad sellele, et hooneid kasutati peatuspaigana reisidel kaugemale lõuna poole. L'Anse aux Meadows't on leitud palju kaugemal lõunas kasvava halli pähklipuu (Juglans cineria) vilju, Skandinaavia päritolu helmeid, Iirimaa tüüpi ehtenõel, värtnakeder. Leitud on ka raudneete ja muid jälgi laevade parandamisest ning sepikoja jäänused. Teisi arheoloogilisi leide, mida saaks kindlalt seostada viikingite retkedega, Ameerikast seni saadud ei ole.
[redigeeri] Vínlandi asukoht
Vín tähendab vanaislandi keeles viinapuud või veini; vin aga nurme, rohumaad. Usutavamaks peetakse tõlgendust, mille järgi maa nimi tähendab viinapuude- või veinimaad, sest nii saagad kui Bremeni Adam räägivad, et sellel maal kasvas rohkesti viinamarju.
Arvatavasti mõeldi saagades nimetatud Hellulandi all Baffini saart ja Marklandi all Labradori poolsaart. Vínlandi asukoha suhtes ei ole uurijad aga seni selgusele jõudnud. Välja on pakutud Cape Cod, Nova Scotia, St. Lawrence'i jõe suue, New England, L'Anse aux Meadows. Kui lähtuda sellest, et Leifri Vínlandis kasvas tõepoolest viinapuu, siis pidi see asuma St. Lawrence'i lahest lõuna pool, sest selle lahe juures asub nimelt metsiku viinapuu leviala põhjapiir. Kõige levinum ongi seisukoht, et Vínland asus St. Lawrence'i lahe kandis või sellest lõuna pool.
[redigeeri] Kirjandus
- Fitzhugh, W. W. & Ward, E. I. (eds.): Vikings: The North Atlantic Saga. Smithsonian Books, Washington 2000
- Ingstad, Helge & Anne Stine: The Viking discovery of America: The excavation of a Norse settlement in L’Anse aux Meadows, Newfoundland. Checkmark Books, New York 2001
- Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. Tõlkinud Arvo Alas. Perioodika 2003
