Vello Väärtnõu
|
Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.
|
Vello Väärtnõu (sündinud 17. juulil 1951) on eesti kunstnik, budistlik aktivist ja vabadusvõitleja.
Sisukord |
[redigeeri] Perekondlik taust
Väärtnõu emapoolse vanaema (V. Tänav) üks vendadest keedeti 1940 tšekistide poolt ära ja visati koos teiste ohvritega Kuressaare lossikaevu. Sealt võeti ta välja Saksa sõjaväe saabudes. Ka emapoolne vanaisa L. Tänav kaotas kaks lähedast. Kõik see kujundas Väärtnõu suhtumist kommunistidesse ja KGB-lastesse juba lapsepõlves. Jaanuaris 1969 uppus öösel Veere sadamas Vello Väärtnõu isa Arsenti Väärtnõu. Rahva hulgas liikusid jutud, et tema surmas on süüdi KGB. [viide?]
[redigeeri] Kooliaastad
Väärtnõu õppis Kingissepa I Keskkoolis. Ta tegeles aktiivselt spordiga ning oli Eesti spordi edetabelites aastaid 10 parema hulgas.[viide?]
Koolis seadis Väärtnõu kahtluse alla Bresti kindluse kaitsmise fakti punavägede poolt, sest Brest oli endine Poola ala. Karistuseks põeti tal direktor Boris Kivi eestvedamisel pea paljaks. [viide?]
[redigeeri] KGB repressioonid ja tagakiusamised
Juunis 1969 jäi Vello Väärtnõu Karjalas piiririkkumisega vahele. Selle eest kandis ta 1969–1972 karistust vangilaagris Komi ANSV-s.
KGB polkovnik Movtšan süüdistas Väärtnõud ja tema suguvõsa selles, et nad on alati olnud tšekistidele pinnuks silmas ja võidelnud nõukogude võimu vastu, väites, et geenid mõjuvad efektiivsemalt kui Nõukogude propaganda. Polkovnik Movtšani kirjalik sõnavõtt sel teemal on olemas Vello Väärtnõu süüdistusprotokollis, kus mainitakse ka koolis toimunut. Sama uurija vestles hiljem Tarmo Urbiga ja selgitas, milline arenematu inimene on Väärtnõu, ning ütles välja lihtsa tõe, et Väärtnõu on paadunud nõukogude võimu vastane ning et inimesed, kes ei tunnista kommunistliku ideoloogia õigsust ja väärtust, on lihtsalt vaimuhaiged.
Juunis 1972 läks Komi ANSV-st vangilaagrist saabunud Väärtnõu Saaremaale ema juurde. Kodus koos emaga jõudis ta olla ainult 18 tundi: Saaremaa KGB koos piirivalve sõjalise luurega arreteerisid ta järgmisel päeval ja saatsid Saaremaalt välja põhjendusega, et temasugused ei tohi piiritsoonis elada.
Väärtnõu liikus mööda Eestit ja otsis endale kodu, sest ametivõimud ei tahtnud teda kuhugi elama lubada. Lõpuks halastas tema peale Lahmuse sovhoosi direktor, kes oli nõus teda tööle võtma.
KGB jälitas teda aastaid ja tundis tema elu ja tegevuse vastu aktiivselt huvi. Tema juures tehti korduvalt läbiotsimisi. Võeti ära suur kollektsioon slaide, raamatuid, märkmeid, konspekte, tõlkeid ja vanu tekste.
Aastal 1982 heideti Väärtnõu KGB käsul Kunstnike Liidu noortekoondisest välja põhjendusega, et ta ei ole maksnud ära autoinspektsiooni trahve kiiruse ületamise eest. Veel märgiti ära, et Väärtnõu käitumine ei ole vastavuses nõukogude kunstniku arusaamadega. Pärast seda ei võimaldatud tal enam näitustel Eestis esineda.
1982. aastal, kui ta Kunstnike liidust koosoleku otsusega välja heideti, istus Väärtnõu Tallinnas Patarei vanglas. Luges kambrikaaslastele loenguid budismist, filosoofiast ja astroloogiast. Ta on ainuke inimene Patarei vangla ajaloos, kes keeldus kambrist väljumast, kui KGB konvoi talle järele tuli. Samuti keeldus ta suhtlemast uurija Pääsukesega.
Vanglas kirjutas ta Nõukogude kodakondusest loobumise avalduse. KGB kutsus kohale professor Jüri Saarma Tartu ülikoolist, kes tunnistas ta vaimuhaigeks, tuues põhjenduseks kodakondsuset loobumise ning luulud rajada Eestisse budistlik traditsioon ja esimene klooster.
Seoses ERSP asutamise ettepanekuga ja Moskvas korraldatud pressikonverentsiga saatis KGB Vello Väärtnõu 1988 Nõukogude Liidust välja. KGB polkovnik Roos teatas siis, et vaimuhaiguse diagnoos on maha võetud, sest see oli ekslik.
Viktor Niitsoo ja Jaan Isotamm on levitanud meedias kahtlust, et Väärtnõu tegi aastaid koostööd KGB-ga, mille tasuks tal olevat võimaldatud Eestist lahkuda.
[redigeeri] Tegevus kunstnikuna
1970ndatel tegi Väärtnõu esimesed katsetused kujutava kunsti valdkonnas. Seoses esinemisega üle-eestilistel näitustel võeti vastu Eesti NSV Kunstnike Liidu noortekoondisse.
Väärtnõu suhtles aktiivselt Jüri Arraku ja Leonhard Lapiniga ning lõi sürrealistlikus stiilis maale.
Aastal 1982 heideti ta Kunstnike Liidu noortekoondisest välja. Pärast seda ei olnud tal enam võimalik näitustel esineda. Aastaid hiljem vabandasid Kunstnike Liidu funktsionärid oma otsust sellega, et aeg oli selline ja KGB sundis neid seda tegema.
Läänes elades on ta korraldanud ka oma töödest näitusi. 1990. aastatel muutus tema looming laadilt abstraktsemaks, tähtsamaks said värv ja vorm.
[redigeeri] Tegevus budismi edendajana Eestis
Väärtnõu töötas Paala kolhoosi aiandis katlakütjana. Katlamajja kogunes suur sõpruskond, kes arutles filosoofia, astroloogia, kunsti, religiooni ajaloo ja budismi üle.
1970-ndatel köitis budismi filosoofia Väärtnõu tervenisti.
Ta on (Taola) rajaja ja Eestimaa Budistliku Vennaskonna juht.
1980. aastatel viibisid Eestimaa Budistliku Vennaskonna liikmed korduvalt Burjaatias. Väärtnõu ise külastas Burjaatiat paljude aastate jooksul ja viibis pikalt Ivolga kloostris.
Väärtnõu juhtimisel ehitati 1984–1985 Läänemaale Tuuru külla Eesti esimesed budistlikud stuupad.
[redigeeri] Poliitiline tegevus
Aastal 1988 tegi Vello Väärtnõu ettepaneku asutada ERSP. Ka ERSP esmane programm on tema tehtud.
Seoses ERSP asutamise ettepanekuga ja Moskvas korraldatud pressikonverentsiga saatis KGB Vello Väärtnõu Mihhail Gorbatšovi allkirjaga Nõukogude Liidust välja.
[redigeeri] Tegevus pärast Nõukogude Liidust väljasaatmist
Praegu elab ta Rootsis.
On tegelenud peamiselt budismi uurimisega.
Samuti on ta pool elu tundnud huvi nõukogude võimu ja tšekistide poolt laimatud isikute (Roman Ungern von Sternberg, Agvan Doržijev, vend Vahindra, Dža-laama) elulugude vastu. Erilist rõhku on ta pannud Roman Ungern von Sternbergi elule ja võitlusele kommunistide vastu.
Ta on Läänes korraldanud oma töödest kunstinäitusi.
[redigeeri] Välislingid
- The Buddhist Brotherhood in Estonia (inglise keeles)
- Buddhism in Estonia
