Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks peetakse Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast, Ida-Frangi riigi kuningat. Esimeseks Saksa-Rooma keisriks peetakse Otto I, kes võttis endale keisri tiitli 962. aastal.
Sisukord |
[redigeeri] Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid
[redigeeri] Karolingid
- 843–876 Ludwig Sakslane (umbes 805–876)
- 876–880 Karlmann (umbes 830–880), Baieri valitseja ja Ida-Frangi kuningatiitli valdaja
- 876–882 Ludwig Noorem (835–882), Saksimaa valitseja, alates 880 ka Baieri kuningas
- 876–887 Karl III Paks (umbes 830–888), algul Alemannia ja Reetia valitseja, alates 882 kogu Ida-Frangi riigi kuningas; 879–887 ka Frangi keiser ning alates 884. aastast Lääne-Frangi kuningas
- 887–899 Arnulf (umbes 850–899), 896–899 Frangi keiser
- 900–911 Ludwig III Laps (893–911)
- 911–918 Konrad I (umbes 890–918)
[redigeeri] Saksi dünastia
- 919–936 Heinrich I Linnupüüdja (876–936)
- 919–921 vastukuningas Arnulf Halb (suri 937)
- 936–973 Otto I (912–973), alates 962 Saksa-Rooma keiser
- 973–983 Otto II (955–983), kuningas ja keiser
- 983–1002 Otto III (980–1002), keiser alates 996
- 1002–1024 Heinrich II Püha (umbes 980–1024), keiser alates 1014
[redigeeri] Franki ehk Saali dünastia
- 1024–1039 Konrad II (umbes 990–1039), keiser alates 1027
- 1039–1056 Heinrich III (1017–1056), keiser alates 1046
- 1056–1106 Heinrich IV (1050–1106), keiser alates 1084 (kuni surmani)
- 1105–1125 Heinrich V (1081–1125), keiser alates 1111
- 1125–1137 Lothar III Supplinburg (1075–1137), keiser alates 1133
[redigeeri] Hohenstaufenid
- 1138–1152 Konrad III (1093–1152), 1125–1137 oli vastukuningas
- 1152–1190 Friedrich I Barbarossa (umbes 1125–1190), keiser alates 1155
- 1190–1197 Heinrich VI (1165–1197), keiser alates 1191
- 1198–1208 Philipp (1177–1208)
- 1198–1218 Otto IV Welf (umbes 1175 – 1218), keiser alates 1209
- 1212–1250 Friedrich II (1194–1250), keiser alates 1220
- 1220–1235 kuningas Heinrich (VII) (1211–1242), tegelikult valitses ta isa Friedrich II
- 1250–1254 Konrad IV (1227–1254), kuningas alates 1237, kuni 1250 valitses tema isa Friedrich II
[redigeeri] interreegnum
Interreegnumi ajal oli 2 välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat:
- 1257–1272 Richard Cornwallist (1209–1272)
- 1257–1284 Alfonso Kastiiliast (1221–1284), alates 1273 ei omanud Saksamaal enam mingit toetust
[redigeeri] Valitud kuningad ja keisrid
- 1273–1291 Rudolf I Habsburg (1219–1291)
- 1292–1298 Adolf Nassaust (umbes 1255 – 1298)
- 1298–1308 Albrecht I Habsburg (1255–1308)
- 1308–1313 Heinrich VII Luxemburg (umbes 1275 – 1313), keiser alates 1312
- 1314–1347 Ludwig IV Wittelsbach (1282–1347), keiser alates 1328
[redigeeri] Luxemburgid
- 1346–1378 Karl IV (1316–1378), keiser alates 1355, oli 1346–1347 vastukuningas
- 1349 oli vastukuningaks Günther von Schwarzburg (1304–1349)
- 1378–1400 Wenzel (1361–1419)
- 1400–1410 Ruprecht Pfalzist (1352–1410), Wittelsbachi dünastiast
- 1410–1437 Sigismund (1368–1437), keiser alates 1433
- 1410–1411 vastukuningas Jobst Brandenburgist (1351–1411)
[redigeeri] Habsburgid
- 1438–1439 Albrecht II (1397–1439)
- 1440–1493 Friedrich III (Saksa kuningana Friedrich IV) (1415–1493), keiser alates 1452
- 1493–1519 Maximilian I (1459–1519), Saksa kuningas alates 1486, (esimene valitud) keiser alates 1508
- 1519–1556 Karl V (1500–1558), (viimane paavsti poolt kroonitud) keiser alates 1530
- 1556–1564 Ferdinand I (1503–1564), Saksa kuningas alates 1531, alates temast võeti keisritiitel kohe pärast valimisi (mis toimusid enamasti kohe pärast eelkäija surma)
- 1564–1576 Maximilian II (1527–1576), kuningas alates 1562
- 1576–1612 Rudolf II (1552–1612), kuningas alates 1575
- 1612–1619 Matthias (1557–1619)
- 1619–1637 Ferdinand II (1578–1637)
- 1637–1657 Ferdinand III (1608–1657), kuningas alates 1636
- 1653–1654 Ferdinand IV (1633–1654), kuningas, tegelikult valitses tema isa Ferdinand III
- 1658–1705 Leopold I (1640–1705)
- 1705–1711 Joseph I (1678–1711), kuningas alates 1690
- 1711–1740 Karl VI (1685–1740)
[redigeeri] Vaheperiood
[redigeeri] Habsburgid-Lotringid
- 1765–1790 Joseph II (1741–1790), kuningas alates 1761
- 1790–1792 Leopold II (1747–1792)
- 1792–1806 Franz II (1768–1835), viimane Saksa-Rooma keiser ja esimene Austria keiser (1804–1835)
[redigeeri] Tiitlite ajaloost
Esialgu nimetati Saksa kuningaid Ida-Frangi kuningateks, alles 11. sajandil hakkasid paavstid neid halvustavalt sakslaste kuningateks kutsuma. Seepeale mõtlesid kuningad omakorda välja tiitli "Roomlaste kuningas", mis Saksa kuninga paralleelnimetusena jäi püsima kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni. Keisrid nimetasid end Püha Rooma keisriteks, nagu olid teinud ka Karl Suur ja tema järglased ehk "Frangi keisrid". Nimetus "Saksa-Rooma keiser" tekkis alles 15. sajandi lõpul.
[redigeeri] Keisrite ja kuningate järjestusega seotud probleemid
Keisrite järjestuses võeti arvesse ka Rooma ehk Frangi keisreid: Karl Suurt (Karl I), Ludwig Vaga (Ludwig I), Charles Paljaspead (Lääne-Frangi kuningas Charles II ning 875–877 keiser, sakslastele Karl II), Lothar I, Kesk-Frangi kuningat ning keisrit (843–855), tema poega, Itaalia kuningat ja keisrit Ludwig II ja eelviimast Frangi keisrit Ludwig III Pimedat. Saksa kuningate loenduses arvestati valitsejaid alates Ludwig Sakslasest, kuid et esimene samaaegselt nii keiser ja kuningas olnud Ludwig IV oli neljas nii keisrite kui ka kuningate järjestuse järgi, siis ei tekkinud sellest probleemi.
Vaieldav on aga Lothar I poja Lothar II, Lotringi kuninga lisamine Saksa kuningate loetellu, kuna too valitses vaid Lotringis, kuid enamasti on teda Saksamaa valitsejana siiski käsitletud ja seetõttu on ainsa sellenimelise Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri nimi tavaliselt kujul Lothar III, mitte Lothar II.
Ainus valitseja, kelle järjenumber Saksa kuningana on keisri omast erinev, on Friedrich von Habsburg, kes oli kuningana Friedrich IV, keisrina aga Friedrich III. (See on seotud ilmselt sellega, et tema esivanem Friedrich III Ilus oli 14. sajandil nominaalselt kaasvalitseja ning teda taheti tema järglase poolt dünastia suurema hiilguse huvides esile tõsta.)
Heinrichid ja Konradid on kuningate ja keisritena nummerdatud kronoloogiliselt, arvestamata seda, et Heinrich I, Konrad I, Konard III ja Konrad IV keisrid ei olnud. Sama kehtib ka Rudolfite puhul: Rudolf I ei olnud keiser, Rudolf II oli.