Saami keeled
| Vajab toimetamist |
| saami keeled (sámegiella) | |
|---|---|
| Kõneldakse: | Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa |
| Piirkonnad: | Lapimaa |
| Kokku kõnelejaid: | Kuni 40 000 |
| Geneetiline klassifikatsioon: | uurali-altai keeled (vaidlusel) uurali keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel: | Mitte kuskil. Ametlikult on mõnedes Norra, Rootsi ja Soome osades kui vähemusrahvuse keel. |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1: | se (põhjasaami) |
| ISO 639-2: | |
| Vaata ka: Keeled | |
Saami keeled on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid (ehk laplased).
- Lõunasaami keel koos jämtlandi ja åsele murrakutega, umbes 500 kõnelejat.
- Uumesaami keel, umbes 10 kõnelejat.
- Piitesaami keel, umbes 10 kõnelejat.
- Luulesaami keel, umbes 2 000 kõnelejat.
- Põhjasaami keel koos torniosaami murrakuga ja meresaami ning Ruija saami keeltega, umbes 25 - 30 000 kõnelejat.
- Inarisaami keel, umbes 400 kõnelejat.
- Koltasaami keel, umbes 500 kõnelejat.
- Akkalasaami keel, umbes 10 kõnelejat.
- Kildinisaami keel, umbes 700 kõnelejat.
- Turjasaami keel, umbes 20 kõnelejat.
Sisukord |
[redigeeri] Kirjakeeled
Saami keelte tarvitus kirjas algas luterliku kirikukirjandusega 17. sajandil.
Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku.
[redigeeri] Põhjasaami
Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt, selle kehtiv kirjaviis kehtestati 1979. aastal. Varem oli igas riigis, kus keelt kirjutati (Norra, Soome, Rootsi), käibel omaette kirjaviis. Põhjasaami praegune ortograafia järgib paljuski norra eeskuju. Kirjastused Davvi Girji ja DAT avaldavad põhiliselt põhjasaamikeelseid raamatuid. Kárášjohkas antakse välja kaks korda nädalas ilmuvat ajalehte Min Áigi ja Guovdageaidnus kord nädalas ilmuvat ajalehte Áššu.
[redigeeri] Kildini
Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 1933–1937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias, mille lõi töörühm eesti foneetiku Arvo Eegi osalusel. Kildinikeelseid lasteraamatuid on välja andnud muu hulgas Kárášjohkas asuv kirjastus Davvi Girji.
[redigeeri] Kirjandust
- Eek, Arvo. "Lapi keele- ja kultuuriprobleemid arutlusel", Keel ja Kirjandus 1984, lk 382-384
