Riiginõukogu

Vajab toimetamist

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohase Riigikogu teine koda.

Seni on kujundatud ainult üks Riiginõukogu koosseis.

Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts: Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.

Riiginõukogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule 21. aprillil 1938.

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

Asudes Riiginõukogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Riiginõukogu viimane istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940.

Riiginõukogu hooneks oli Seltskondlik Maja.

[redigeeri] Riiginõukogu juhatus (valitud 21. aprillil 1938)

• Riiginõukogu esimees – Mihkel Pung
• Riiginõukogu I abiesimees – Heinrich Lauri
• Riiginõukogu II abiesimees – Alfred Maurer

[redigeeri] Riiginõukogu üldisesse koosseisu kuuluvate isikute nimekiri

• Johan Laidoner – Sõjavägede Ülemjuhataja; ka Riiginõukogu liige isikliku õiguse alusel kui endine sõjaaegne Sõjavägede Ülemjuhataja
• Hugo Bernhard Rahamägi – kuni 6. oktoobrini 1939, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
• Johan Kõpp – alates 9. jaanuarist 1940, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
• Aleksander Paulus – Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit
• Hugo Kaho – Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli rektor
• Paul Kogerman – kuni 24. oktoobrini 1939, Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor
• Jüri Nuut – alates 24. oktoobrist 1939, Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor
• Jüri Jaakson – Eesti Panga president
• Johannes-Leopold Antik – valitud maaomavalitsuste poolt
• Kaarel Heinver – valitud maaomavalitsuste poolt
• August Kohver – valitud maaomavalitsuste poolt
• Anton Uesson – valitud linnaomavalitsuste poolt
• Juhan Haagivang – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
• Johan Holberg – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
• Heinrich Lauri – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
• Aleksander Onno – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
• Hendrik Otstavel – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
• Johan Sihver – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
• Joakim Puhk – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
• Heinrich Neuhaus – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
• Aleksander Naeres – valitud käsitöö alalt
• Aleksander Kask – valitud ühistegevuse alalt
• Johannes Kurvits – valitud töövõtjaskonna poolt
• Rein Marrandi – valitud töövõtjaskonna poolt
• Aleksander Oinas – valitud töövõtjaskonna poolt
• Jaan Masing – valitud Majaomanikkude Koja poolt
• Alfred Maurer – valitud vabakutsete alalt
• Linda Eenpalu – valitud kodumajanduse alalt
• Johannes Orasmaa – valitud Kaitseliidu poolt
• Voldemar Päts – valitud hariduse ja kultuuri alalt
• Harry-Eduard-Ottokar Koch – kuni 3. detsembrini 1938, valitud vähemusrahvuste kultuuri alalt
• Wilhelm Wrangell – alates 13. jaanuarist 1939, valitud vähemusrahvuste kultuuri alalt
• Alfred Mõttus – valitud rahvatervishoiu alalt
• Friedrich Akel – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Hans Leesment – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Johan Müller – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Mihkel Pung – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Peeter Puusep – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Bernhard Roostfeld – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Johan-Oskar Rütli – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Jaan Soots – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Karl Terras – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
• Aleksander Tõnisson – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel