Osalusdemokraatia
Vajab toimetamist |
Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses, on otsedemokraatia.
Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid.
Poliitikateaduses tähistab see termin esindusdemokraatia alternatiivi või selle täiendamise katseid. Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatia aga tähendab teisi mõju avaldamise kanaleid. Osalusdemokraatia üldiseks lähtekohaks on see, et ka demokraatlikult valitud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nende inimeste kuulamine, keda kõnealune otsus puudutab; paljusid (nt. kohaliku tasandi) otsuseid on võimalik langetada esinduskogudest sõltumatult või nende poolt antud volitusega.
Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine selliselt, et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. Ingliskeelse termini en:participatory democracy vaste. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004)