Esindusdemokraatia

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib ta oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi.

[redigeeri] Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia

Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma vüimu otseselt. Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks.

Esindusdemokraatia probleemiks on see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suuremad kulutused iga küsimuse otsustamisel.

Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla), esindusdemokraatiat suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Selleks et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes tööjõudu (bürokraatia), kes tuleks ära tõmmata tootvalt (väärtusi loovalt) töölt.