Ladina-Ameerika tantsud
| Vajab toimetamist |
Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.
Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tša-tša (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt.
Sisukord |
[redigeeri] Võistlustants
Võistlustantsus loetakse Ladina-Ameerika tantsude hulka ka paso doble ja džaiv (jive), mis tegelikult pole Ladina-Ameerika päritolu. Samas on Ladina-Ameerika päritoluga tango, mis seltskonna- ja võistlustantsude üldlevinud liigituses kuulub standardtantsude hulka.
Võistlustantsus Eestis kasutusel olev Ladina-Ameerika tantsude järjestus on järgmine: samba, tša-tša, rumba, paso doble, džaiv.
[redigeeri] Tuntuimad Ladina-Ameerika tantsud
Bachata – Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba bolerost ja saanud mõjutusi merenguest ning Ladina-Ameerika kitarrimuusikast; samuti seda tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus.
Lambada – Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega.
Mambo – 1930. – 40. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tša-tša. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega.
Merengue – tõenäoliselt Dominikaani algupära tants, mille algupära ja juured on ebaselged; samuti vastav muusikastiil. Legendide kohaselt pärinevad merengue iseloomulikud sammud kas suhkrurooistandustes ahelates töötanud orjade astumisest trummilöökide taktis või võiduka lahingu lombaka kangelase iseloomuliku kõnnaku matkimisest võidu auks korraldatud rahvapeol. Algselt tõsise iseloomuga tants on arengu käigus muutunud sensuaalsemaks ja lõbusamaks. Põhisammudeks on lihtne kõrvale-juurde, kõrvale-juurde, igal löögil üks samm, jalad vetruvad põlvest, kaasnevad Ladina-Ameerika tantsudele iseloomulikud puusaliigutused.
Rumba – Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale.
Salsa – Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile.
Samba – Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus, kui igas taktis tehakse kolm sammu. Samba seltskonnatantsuna on väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast.
Tšatša – mambost ja rumbast pärinev 4/4 taktimõõdus tants. Nimi pärineb Haiitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tants on aeglasem versioon mambost, levis Kuubal ja Ameerika Ühendriikides alates 1950. aastatest.
[redigeeri] Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsud
Bolero – aeglasetempoline Hispaania tants 3/4 taktimõõdus ning vastav muusika. Iseloomulikult kasutatakse teisel taktiosal trioole. Bolero pärineb 18. sajandi lõpu Hispaaniast. On arvatud, et selle tantsustiili autoriks oli Sebastian Cerezo, aga võimalik on ka pärinemine rahvatantsudest nagu contradanza ja sevillana. Muusikas kõlavad tihti kitarrid ja kastanjetid. Kuubal arenes bolero 19. sajandil Aafrika rütmidest mõjutusi saades erinäoliseks 2/4 ja hiljem 4/4 mõõdus tantsuks ning levis sealt teistesse riikidesse. Kui Hispaania bolerot tantsiti rühmadena või paaridena ja partnerid olid teineteisest lahus, siis Kuuba variant on sensuaalne paaristants, kus partnerid tantsivad koos. Kuuba bolero on küllalt lähedane rumbale, kuid aeglasem.
Boogaloo – 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides Ladina-Ameerika päritolu noorte immigrantide seas kujunenud tantsustiil.
Bossa nova – 1950. aastate Brasiiliast pärinev sambale lähedase rütmiga jazzimõjuline muusikastiil ja selle järgi tantsitud 1960. aastatel populaarne olnud 4/4 taktimõõdus lihtsate põhisammudega tants.
Conga – Kuuba muusika- ja tantsustiil. Conga tantsijad moodustavad üksteise taga seistes pika kolonni, kolmel taktiosal tehtavatele sammudele järgneb neljandal taktiosal rütmist veidi ette ruttav jalaviibutus.
Cumbia – Kolumbia rahvatants ja -tantsumuusika. Muusikas kõlavad kitarrid ja akordionid, taktimõõt on 4/4. Cumbia on sulam maa põliselanike, hispaanlaste ja aafriklaste kultuurielementidest. Tihti peatakse seda eeskätt madalamate sotsiaalsete kihtide tantsuks.
Forró – Kirde-Brasiilias 20. sajandi algul kujunenud muusika- ja tantsustiil. Tantsuvõttes on partnerid väga tihedalt koos, kolmel esimesel löögil tehtavatele sammudele järgneb neljandal löögil paus, sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine.
Maxixe – tempokas 2/4 taktimõõdus tants, mis on tuntud ka kui Brasiilia tango. Kujunes Brasiilias 1870. aastatel, on mõjutanud salsat ja lambadat.
Pachanga – 1950.–60. aastate Kuuba tants, mis ühendas merengue ja conga rütmid.
Rueda de casino – 1960. aastatel Kuubal tekkinud salsal põhinev ringtants keerukate liikumistega, mida hüüab välja tantsujuht.
