Seltskonnatants
| Vajab toimetamist |
Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis.
Sisukord |
[redigeeri] Varasem ajalugu
Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt. Mitmed neist olid välja arenenud rahvatantsudest.
[redigeeri] Seltskonnatantsud Eestis
Eestis olid 19. sajandi lõpuks lisaks kohalikku päritolu rahvatantsudele tuntuks ja omaseks saanud välismaist päritolu seltskonnatantsud polka ja valss. Neile lisandusid krakovjakk (krakowiak), reilender (rheinländer), tuustep (two-step), padespaan (pas d'espagne), padegras (pas de gras), padikaater (pas de quatre), aissa, minjoon (mignon), padipadinöör (pas de patineur), kikapuu (kickapoo), karoobuska (коробушка), subota (суббота), kuhaanuska (куханушка), vengerka jt. Paljud neist olid nn moetantsud, mille populaarsus ja tuntus jäid lühikeseks.
[redigeeri] 1920. - 1930. aastad
1920. - 30. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi fokstrott (foxtrot), tango, tšarleston (charleston), boston ja simmi (shimmy).
[redigeeri] Seltskonnatantsud tänapäeval
Tänapäeval peetakse seltskonnatantsude all tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis.
[redigeeri] Peotants
Nii seltskonnatantsu kui võistlustantsu nimetatakse vahel ka peotantsuks. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tša-tša. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt.
