Bachata

Bachata [batš'aata] on Dominikaani Vabariigist pärinev romantiline muusikastiil, millele on iseloomulik mitme kitarri ja löökriistade (bongo, maracas jt), vahel lisaks ka bassi kasutamine; samuti selle muusika järgi tantsitav tants.

Sõna "bachata" tähendas algselt madalamate sotsiaalsete klasside lõbusat ja vabameelset koosviibimist kodus või ka kahtlase kuulsusega kõrtsis. Muusikat, mida kohalikud pillimehed mängisid laupäevaõhtustel pidudel vestluse ja napsivõtmise taustaks (bolero campesino), hakati alates 1960.-70. aastatest bachataks nimetama. Bachata tavalisimaks esituskohaks said kabareed ja bordellid; kõrgklass pidas bachatat valdavalt alaväärtuslikuks ja labaseks muusikastiiliks. Väga väheste eranditega oli bachata meeste esitatud muusika.

Esimesed bachata singlid salvestas José Manuel Calderón 1961. aastal, kui paljud külamuusikud pärast diktaator Rafael Trujillo surma vabanenud pealinna plaadistusärisse õnne otsima suundusid. Teiste selle perioodi tuntumate bachaterode hulka kuulusid Fabio Sanabia, Inocencio Cruz, Rafael Encarnació ja Luis Segura. 1970.-80. aastate vaese maaelanikkonna elutingimuste halvenemine ning linna kolinute uus vaenulik elukeskkonda peegeldus ka bachatas, kus varem domineerinud armastuse ja romantika teema tõrjusid tahaplaanile prostitustioon, alkohol, bravuuritsemine, pettumus, solvangud ja vägivald. Muusika muutus kiiremaks ja lihtsamaks, teksti hulgas sai oluliseks tänavaargoo tabav kasutus. Selle perioodi bachata-muusikuid: Marino Pérez, Bolivar Peralta, Mélida Rodriguez, Felipe Rodriguez, Blanca Iris Villafañe, Marino Pérez, Cuco Valoy, Edilio Paredes, Augusto Santos jt. 1980. aastatel muutusid aina olulisemaks bachata allusioonid seksile ja prostitutsioonile, sündis terve iseseisav alamžanr, kus esikohal oli seksuaalselt kahemõtteline tekst (esitajad Julion Angel, Teodoro Reyes, Blas Durán). 1980. aastate lõpus võttis viimatimainitu kasutusele elektrikitarri ning sündis n-ö moodne bachata. Selle pioneerideks olid ka Luis Vargas, Anthony Santos ja Raulin Rodriguez. 1990. aastate algul suutis bachata sotsiaalse paaria staatusest välja murda ning leida laiemat omaksvõttu ka keskklassi poolt. Juan Luis Guerra menulauluga "Bachata rosa" tuli ka rahvusvaheline menu. 1990. keskel muutus bachata taas pehmemaks ja romantilisemaks, õnnetu armatuse teema tuli esiplaanile. Bachata muusikalist külge on sellest perioodist alates enim mõjutanud kitarrist, arranžeerija ja produtsent Martires de León. 2004. aastast alates on maailmas mitmel pool edetabelitesse jõudnud Dominiknaani päritolu kuid New Yorkis tegutseva ansambli [[Aventura] menulood ("Obsesión", "Cuando Volverás" jt). See ansambel on toonud kunagise rahvamuusikažanri rahvusvahelise popkultuuri areenile. Nende järgijad katsetavad bachata ühendamist kaasaegsete tantsumuusika stiilidega, hip-hopiga jms.

Kuigi bachata ei olnud algselt tantsumuusika, sündis ka selle järgi tantsitav samanimeline 4/4 taktimõõdus tants, mille aluseks oli arvatavasti Kuuba boolero ja merengue. Bachata põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus.

Tuntud artiste ja ansambleid: Andy Andy, Alex Bueno, Aventura, Huey Dunbar, Zacarias Ferreira, Juan Luis Guerra, Los Toros Band, Elvis Martinez, Andy Montañez, Monchy y Alexandra, Frank Reyes, Raulin Rodriguez, Anthony Santos, Yoskar Sarante, Super Uba, Joe Veras.