Kalevipoeg (eepos)

See artikkel vajab toimetamist

Kalevipoeg, Eesti rahvuseepos.
Pildil näha olev raamat on välja antud 1975. aastal.

"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks.

19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.

Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwaldi kirjanduslik osavus võimaldas tal luua hulgaliselt regivärssi meenutavaid värsiridu, mis tervikuna mõjusid üsna loomulikult.

"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.

Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."

"Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, tšehhi, leedu, rumeenia, ukraina, inglise, rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, juudi, itaalia ja esperanto keelde.

Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka parodeeritud. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele (Johannes Aavik, Friedebert Tuglas jt). Helilooja Eugen Kapp on kirjutanud balleti „Kalevipoeg“, Veljo Tormis samanimelise kantaadi. Lembit Vimb on kirjutanud eeposele järje "Kalevipoja tagasitulek". Enn Vetemaa on kirjutanud "Kalevipoja mälestused".

[redigeeri] Ülesehitus

Soovituseks

Sissejuhatuseks

Esimene lugu
Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad.

Teine lugu
Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.

Kolmas lugu
Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek.

Neljas lugu
Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest.

Viies lugu
Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile.

Kuues lugu
Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine.

Seitsmes lugu
Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual.

Kaheksas lugu
Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm.

Üheksas lugu
Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.

Kümnes lugu
Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus.

Üheteistkümnes lugu
Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus.

Kaheteistkümnes lugu
Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus.

Kolmeteistkümnes lugu
Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad.

Neljateistkümnes lugu
Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine.

Viieteistkümnes lugu
Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus.

Kuueteistkümnes lugu
Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak.

Seitsmeteistkümnes lugu
Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants.

Kaheksateistkümnes lugu
Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus sarvikuga.

Üheksateistkümnes lugu
Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated.

Kahekümnes lugu
Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas.

[redigeeri] Kirjandust "Kalevipoja" kohta

Johannes Aavik. Meie rahvusliku suurteose keel. 1914.
August Annist. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Eesti Keele Sihtasutus 2005. ISBN 9985791037.
Sven Kivisildnik. Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tuum 2003. ISBN 9985802640.
Felix Oinas. Surematu Kalevipoeg. Keel ja Kirjandus 1994.
Sirje Purga. Mõtteid eepose «Kalevipoeg» pildikeelest. 2004. ISBN 9985680928.

Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad
Jumalad	Ilmarine (Ilmarinen) \| Taara (Ukko, Uko) \| Pikker (Äike) \| Vanaisa \| Vanemuine (Väinämöinen)
Kangelased	Alevipoeg \| Linda \| Kalev \| Kalevipoeg (Sohni) \| Olevipoeg \| Sulevipoeg
Negatiivsed tegelaskujud	Sarvik \| Sortsid \| Soome tuuslar (tuuletark)
Ülejäänud tegelased	Härjapõlvlane \| Muruneiud \| Mardus \| Penilased (Penisabalised) \| Põrgupiigad \| Raudmehed \| Salme \| Soome sepp \| Saarepiiga \| Varrak (Lapu tark) \| Vetevaim \| Väikemees
Kohad	Assamalla \| Harju (Arju) \| Dagö \| Endla järv \| Iru mägi \| Ilma järv \| Kikerpära soo \| Kungla \| Pleskau \| Peipsi järv \| Lääne \| Laagna mägi (Lasnamägi) \| Kääpa jõgi \| Põrgu \| Raudoja \| Soome \| Lindanisa \| Tori põrgu \| Toompea \| Dorpat \| Sädemesaar \| Viru \| Võhandu \| Ülemiste järv
Loomad	Irmi \| Armi \| Mustukene \| Hobune \| Hundid \| Kotkas \| Siil
Muu	Iru ämm \| Lennuk \| Tarkuseraamat