Joseph de Maistre
Krahv Joseph-Marie de Maistre (1. aprill 1753 – 26. veebruar 1821 Torino) oli Savoiast põlvnev konservatiivne prantsuskeelne filosoof, poliitikateoreetik ja kirjanik. Kõrvuti Louis de Bonaldi ja Edmund Burke'iga peetakse teda üheks moodsa konservatismi rajajaks.
De Maistre oli üks esimesi Prantsuse revolutsiooni kritiseerinud mõtlejaid. Tema elavas ja kujundliku keeles kirjutatud teoseid arvatakse tänini katoliikliku konservatismi ja õigustraditsionalismi klassika hulka.
De Maistre'i seisukohad põhinevad arusaamal inimesest kui põhimõtteliselt ebatäiuslikust olendist, kelle mõtestatud elu on võimalik vaid tänu absoluutse jõu sekkumisele. Sellest tulenevalt ei pidanud de Maistre suveräänsust inimesest tulenevaks ega inimeses leiduvaks, vaid omistas selle Jumalale, kelle õigusi tuleb sõnastada ja ellu viia. Seisuslikku ühiskonnakorraldust ja alalhoidlikkust propageeriva de Maistre'i meelest olid Jumala suveräänsuse maapealsed esindajad ja täideviijad olid katoliku kirik ning monarhia Jumala armust.
De Maistre ja de Bonald olid esimesed, kes nägid Prantsuse revolutsioonis inimliku mõõdutundetuse ja eetilise relativismi avaldust.
De Maistre ei piirdunud filosoofi ja literaadi rolliga. Savoia kuninga saadikuna viibis ta 1803–1817 Peterburis, kus ta sekkus aktiivselt ka päevapoliitikasse. Tolle perioodi mälestustele tugineb ka de Maistre'i poolt Platoni dialoogi vormis kirja pandud filosoofiline teos "Peterburi õhtud".
[redigeeri] Teosed
- 1796: "Considérations sur la France"
- 1792–1797: "De la Souveraineté"
- 1809: "Essai sur le principe générateur des constitutions politiques et des autres institutions humaines"
- 1821: "Soirées de St. Pétersbourg"
