Helirida

Helirida on rida helisid (heliastmeid), mida muusika looomisel ja esitamisel kasutatakse.

Helirea helid (astmed) võivad olla määratletud absoluutväärtustega (helisagedustega) või (enamasti) suhteliste väärtustega (omavaheliste suhetega).

Muusika ajalugu tunneb palju erinevaid heliridasid erinevates traditsioonides. India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest astmest, mis on vastavuses klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

Euroopalikus muusikas on kasutusel diatooniline helirida, mis on vastavuses klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktaavis on seitse astet).

Kahekümnendal sajandil võeti atonaalses muusikas kasutusele 12-astmeline (kromaatiline) helirida (dodekafoonias näiteks on oktaavis kaksteist võrdest astet), mis vastab klaviatuuri kõigile (nii valgetele kui mustadele) klahvidele, naaberhelide intervallidega 1/2 (pool) tooni.

Täistooniline helirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) toon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Täistoonilise helirea oktaav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on täistoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.