Oktaav (muusika)

Oktaav (oktav) ( < ladina k "kaheksas") on intervall helide vahel vahekaugusega 7 diatoonilise helirea astet. Puhas oktaav (p8) on suurusega 6 tooni. Oktaavi kaugusel olevatel heliastmetel (nootidel) on samad nimed. Oktaavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktaavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Puhas oktaav ja puhas priim on ainsad intervallid, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka tempereeritud häälestuses.

Oktaavide nimetused muusikalises diapasoonis on seotud helide absoluutsete kõrgustega.

Esimene oktaavi A (la) on tänapäeva standardite kohaselt häälestatud kõrgusele (sagedusele) 440 Hz. Esimese oktaavi ulatus on C — H, sellest kõrgemal on teine, kolmas, neljas jne oktaav.

Väike oktaav asub esimesest oktaavist madalamal (c — h), sellest madalamal on suur oktaav, kontraoktaav ja subkontraoktaav.