Felix I

Felix I oli paavst 269–274. Ta oli 26. paavst.

Felix I sündis Roomas Constantiuse pojana.

Felix I paavstiks saamise päevana tunnustatakse 5. jaanuarit 269, sest keiser Diocletianuse ajal toimunud kristlaste tagakiusamise tõttu on sellele vahetult eelnenud aja kohta säilinud vähe materjali ja Felix I valitsemisaja daatumid on seetõttu ebamäärased.

Felix I sai kätte Antiookia sinodi poolt oma eelkäijale Dionysiusele läkitatud kirja, milles teatati Samosata Pauluse tagandamisest piiskopiametist. Segaduste pärast Antiookias kohustas Rooma keiser Aurelianus uut piiskoppi kuuletuma paavsti kogudustega osaduses olevate kogudustega. Felix I oli kirjavahetuses Pauluse järglase piiskop Domnus I, tolle järglase Timaeusega ja Aleksandria piiskopi Maximusega.

Felixile on omistatud usutunnistuse fragment Aleksandria Maximusele saadetud kirjas, mida 5. sajandil peetud debattidel kasutas Aleksandria Cyrillos. Talle on omistatud veel 3 kirja, kuid nende autorlus on vaieldav.

Felix toetas kristliku traditsiooni järgi Aurelianuse tagakiusamise ajal kristlasi, kuid seda fakti on peetud vaieldavaks, kuna Aurelianuse ajal pole teada kristlaste tagakiusamisi. Ta oli alustanud märtrite matmist altarite alla ja nende haudadel missa pidamist, kuid seda kommet peetakse tunduvalt varasemaks. Ta olevat alustanud ka kirikute pühitsemist ja püstitanud Via Aurelia lähedale basiilika.

Felix I suri märtrina 30. detsembril 274 ja maeti San Callisto (teistel andmetel Via Aurelia) katakombidesse. Felix I on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus austatud märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 30. mail, kuid alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama, sest Paulus VI üleskutsel läbi viidud kaanoni revideerimisel oli Felix I üks neist pühakutest, kelle tegude kohta polnud säilinud piisavalt andmeid. Teda on kunstis kujutatud koos ankruga.