Õigeusu kirik

Õigeusu kirik ehk ortodoksi kirik (mõnikord kasutatakse ka nimetust kreekakatoliku kirik) on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Juba palju varem, 5. sajandil, olid eraldunud vanad oriendikirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid, ning Assüüria Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik).

Suure kirikulõhe kaks peamist põhjust olid eriarvamused paavsti rolli üle ning filioque küsimus. Mõlemad suure kirikulõhe tagajärjel kujunenud kirikud panevad suurt rõhku apostlikule suktsessioonile (järjepidevusele), pretendeerivad õigusele kanda vanima kiriku nime ning peavad teist kirikut kõrvalekaldunuks "õigest usust". Õigeusu kirik kasutab enamasti enda kohta nimetust "õigeusklik" ehk "ortodoksne" (sõnast "ortodoksia" 'õige austamine') ning roomakatoliku kirik kasutab enda kohta nimetust "katoliiklik" ehk "katoolne", mis tähendab 'universaalset'. Mõistet 'ortodoksia' kasutatakse vahel ka mõlema suuna kohta.

Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Aastal 1453 langes Konstantinoopol Türgi (Osmanite riigi) alla. Juba 988. aastal oli Kiievi vürst Vladimir I võtnud vastu ristiusu ja teinud sellest Vene riigis riigiusu, millest sai alguse Vene Õigeusu kirik. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".

Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks (autokefaalseteks) kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Nende hulgas on Konstantinoopoli Õigeusu kirik, Moskva Õigeusu kirik ja paljud teised.

Pärast Vene keisririigi lagunemist andis Moskva patriarh Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Õigeusu kiriku (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku), mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsiooni alla. Pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu muutsid Moskva võimud Eesti Õigeusu kiriku Vene Õigeusu kiriku piiskopkonnaks. Eesti Õigeusu kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis. Aastal 1993 taastas Eesti Õigeusu kirik oma tegevuse Eestis Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Vene Õigeusu kirikusse (Moskva patriarhaadi jurisdiktsiooni all) kuuluvad Eestis muuhulgas Aleksander Nevski kogudus ja Pühtitsa klooster.

Autokefaalsed õigeusu kirikud: