Bobisõit
| Vajab toimetamist |
Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Šveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas šveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Šveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas šveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu.
Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (varem sõideti mägiteedel ja kelguradadel).
1923. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Bobisõiduföderatsioon FIBT (prantsuse keeles Fédération Internationale de Bobsleigh et de Tobogganind), president on Robert H. Storey (Kanada). Ühendusse FIBT kuulub 55 riiki.
Olümpiamängude kavva on bobisõit kuulunud 1924. aasta esimestest taliolümpiamängudest alates. 1924. ja 1928. aastal võisteldi nelja- ja viiebobidel, klasse eraldamata, võistlus nelja- ja kahebobidel on kavas 1932. aastast alates. Ainus kord jäid bobisõiduvõistlused pidamata 1960. asta Squaw Velley´s (USA), sest seal ei olnud bobirada.
Maailmameistrivõistlusi on korraldatud 1924. ja 1928. aastal (toimusid koos olümpiamängudega) ning järjepidevalt igal aastal neljabobidel alates 1930. aastast (välja arvatud 1933 ja 1940-1946) ja kahebobidel 1931. aastast (välja arvatud 1940-1946), kui võistlused jäid ära II maailmasõja tõttu.
[redigeeri] Bobirada
Rada ehitatakse kivist, mullast ja puidust või valatakse betoonist, kaetakse lumega ja jäätatakse. Tänapäeval valmistatakse tehisjääradu.
Külgseinte kõrgus on tavaliselt 0,5 m, kuid kurvides peab see ületama bobi trajektoori lae vähemalt 1 m võrra (julgestusala). Rada on keskmiselt 1500 n pikk ja 1,40 m lai, raja langus on 8-15% (lähte ja finiši kõrguste vahe keskmiselt 150 m. Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraaži (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi).
Eestile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. See oli ka ainus bobirada endises Nõukogude Liidus.
[redigeeri] Bobisõidu reeglid
Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust.
[redigeeri] Bobi tehnilised andmed
| Nõuded | Kahebobi | Neljabobi |
|---|---|---|
| Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) | 270 | 380 |
| Esijalaste pikkus (cm) | 93 | 104 |
| Tagajalaste pikkus (cm) | 115 | 127 |
| Jalaste laius (mm) | 8 | 12 |
| Jalaste vahe (cm) | 67 | 67 |
| Bobi kaal (kg) | 175 | 230 |
| Mehitatud kaal (kg) | 375 | 630 |
