Apollo 11

Vajab toimetamist

Apollo 11

Armstrong, Collins, Aldrin
Missiooni nimi:	Apollo 11
Komando moodul:	Columbia
Kuu moodul:	Eagle (Kotkas)
Start:	16. juuli, 1969 13:32:00
Moodul maandus:	20. juuli, 1969

Apollo 11 oli Apollo programmi viies mehitatud kosmoselend, kolmas mehitatud kosmoselend Kuu orbiidile ning esimene missioon, milles inimene maandus Kuu pinnal.

Meeskond:

Neil Armstrong, komandör
Michael Collins, komandokapsli pilot
Buzz Aldrin, kuu mooduli piloot

16. juuli hommikul anti Kennedy kosmosekeskusest start hiidraketile Saturn V. Selle pardal olid 38aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39aastane Edwin Aldrin.

Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule.

Lennata tuli 384 000 kilomeetrit. Pika vahemaa läbimiseks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.

Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas).

Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi.

20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale.

«Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris.

Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata.

[redigeeri] Armstrongi samm Kuule

Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima.

Kuust lahutas teda üheksa astet.

Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt olla väga ettevaatlik,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil.

Tallinnas näitas kell 21. juulit, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad.

18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.

Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale. Heisati ka ÜRO lipp. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.»

Sellele plaadile olid varakult oma allkirja andnud astronaudid ja president Nixon.

Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme astronaudi nimega.

Kuule jäeti mündisuurune ränist ketas, millele oli talletatud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning heatahte avaldustega 73 riigi esindajate (kelleks olid valdavalt riigipead) poolt. Sealhulgas ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni avaldus:

"The people of Estonia join those who hope and work for freedom and a better world. — Ernst Jaakson

Peakonsul Jaaksoni läkituse tõlge Ameerika Häälelt 6. augustil 1969: “Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabadusele ja paremale maailmale.”"

— {{{2}}}

Kuule jäetud ränist ketas võrrelduna USA 50-sendisega.

Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal natuke üle kahe tunni. Nad korjasid kokku 22 kilogrammi pinnast, tegid kümneid fotosid ja jõudsid vastu võtta president Nixoni õnnitlused.

Esimesena ronis moodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil.

Kosmoselaev maandus peaaegu neli päeva hiljem Vaikses ookeanis 812 meremiili Hawaii saartest edelas.

Kopterid korjasid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi ookeanist. Sõjalaevastiku ristleja pardal toodi nad mandrile. Texases Houstonis ootas kõigepealt ees 18päevane karantiin.

[redigeeri] Luna 11

Kolm päeva enne Apollo 11 reisi startis ka venelaste automaatjaam Luna 11, kuid see purunes kuule maandumisel. 1971. aastaks olid venelased katsetanud vaid nelja uue mootoriga kuuraketti, mille reisid olid kõik lõppenud plahvatustega.