Amaterasu
Amaterasu (天照, アマテラス; täisnimi Amaterasu-ō-mi-kami või Amaterasu-ō-mikami (天照大神) 'hiilgav jumalanna, kes särab taevas, suur, taevast valgustav jumalanna' või Amaterasu-no-mikoto 'ülistatud isik, kes valgustab taevaid') on šintoismi tähtsaim jumal (kami), päikesejumalanna, Jaapani keiserliku perekonna müütiline esivanem. Ta on päikese ja valguse personifikatsioon.
Kuni Teise maailmasõja lõpuni pretendeeris Jaapani keiserlik perekond põlvnemisele Amaterasust ning Jaapani keisrit peeti ametlikult jumalaks.
Sisukord |
[redigeeri] Päritolu
Jaapani vanim püha ajaloo- ja mütoloogiakroonika "Kojiki" jutustab, et Amaterasu sündis algjumala Izanagi vasaku silma pesemisel, kui too end ühes jões praegusel Kyūshū saarel puhastas end rituaalselt pestes (misogi) surnute maal (yomi) saadud saastast. Amaterasust sai Kõrge Taevatasandiku (Takamagahara või Takamanohara) valitseja.
[redigeeri] Vennad
Amaterasu nooremad vennad on kuujumal Tsuki-yomi ja tormijumal Susanoo no Mikoto, kes sündisid Amaterasuga samal ajal vastavalt Izanagi parema silma ja nina pesemisest. Koos viimasega oli Amaterasule määratud Taeva valitsemine Izanagilt üle võtta.
[redigeeri] Amaterasu sulgumine koopasse
"Kojiki" jutustab muistse loo, mis on versioon kadunud päikese müüdist. Algselt oli Susanoo merede jumal, kuid ta oli taltsutamatu ning äkilise iseloomuga ning polnud rahul jaotusega enda ning oma venna ja õe vahel. Ta ei tahtnud merede üle valitseda, vaid tahtis oma emale surnute riiki järgneda. Seetõttu Izanagi vihastas ning pagendas ta taevast. Vahepeal otsis ta nuttes ema taga ning läkski lõpuks ema juurde allmaailma. Susanoo käitus üldse ebasündsalt nagu väike kasvatamatu laps, kes sooritas mitmeid kurje tegusid ja taburikkumisi. Pagendatud Susanoo palus isalt luba Amaterasut külastada, et temaga hüvasti jätta. Isa lubaski seda. Amaterasu kartis seda külaskäiku ning võttis venna vastu, vibu käes. Vennal õnnestus teda veenda, et tegu on sõbraliku külaskäiguga. Amaterasu nõudis siiski tõestust. Susanoo tegi ettepaneku vanduda üks vanne. Selle akti tulemusena pidid sündima lapsed. Susanoo heade kavatsuste märgiks pidi olema see, et sünnivad meessoost lapsed. Nüüd laususid mõlemad jumaliku vande ja vahetasid oma võimuinsiigniad. Amaterasu võttis Susanoo mõõga ning andis vastu oma pärlikee. Seepeale lõhkus Amaterasu mõõga kolmeks tükiks, näris seda ning sülitas jälle välja. Sellest sülitusest sündis kolm naissoost jumalannat. Sisanoo tegi sama pärlikeega. Sündis viis meessoost jumalat. Et Susanoo oli sel kombel oma süütuse tõestanud, tohtis ta edasi taevasse jääda. Kuid seejärel laastas Susanoo maad ning hävitas oma õe riisipõllud, aia ja templid. Amaterasu sai nii vihaseks, et ta sulgus Ama-no-Iwato koopasse. Teise versiooni järgi oli Amaterasu tagasitõmbumise põhjuseks see, et Susanoo rikkus pärast taevasse jätmist põllumajanduslikke tabusid, laastates jumalate riisipõlkud ja ajades kinni nende niisutuskanalid, rüvetas Amaterasu paleed roojaga ning viskas lõpuks tagurpidi nülitud sälu läbi katuse pühasse kudumiskotta, kus Amaterasu parajasti kangastelgede taga töötas. Selle tagajärjel suri üks Amaterasu teenijannadest kangastelgede ääres ehmatuse kätte. Maailm mattus pimedusse.
Susanoo pagendati maa peale, kus temast sai ühe maapealse valitsejasoo esivanem. Teised jumalad palusid, et Amaterasu välja tuleks, kuid asjata. Nad lasksid kukkedel kireda ja koitu kuulutada, kuid asjata. Siis riputati naabruses kasvava püha puu külge juveelidega kaunistatud peegli. Noorel ja ilusal jumalannal Ama-no-Uzumel paluti tagurpidi ämbri peal tantsida. Jumalanna läks ekstaasi ja heitis endalt lõpuks kõik riided. (Teise versiooni järgi oli tegu algusest peale Ama-no-Uzume poolt väljatöötatud plaaniga.) Teised jumalad hakkasid seepeale nii valjusti naerma ja metsikult käsi plaksutama, et kogu taevas värises. Amaterasu läks uudishimulikuks, nihutas kivi koopasuu eest ära ja piilus välja. Ta nägi peeglis, mis ruttu tema ette pandi, oma peegelpilti, mis teda jahmatas, nii et teised jumalad said ta koopast välja tirida ning veensid teda taevasse tagasi minema. Teise versiooni järgi pandi ta uskuma, et on leitud sama hea päike nagu ta ise (või ilusam päikesejumalanna), mispeale ta kiikas uudishimulikult välja ning nägi peeglis teist päikesejumalannat. Üllatuse tõttu tuli ta koopast välja, tahtes teise jumalannaga võitlusse astuda, ning koobas müüriti tema selja taga kinni (või tema tagasitee tõkestati jumalateköitega (shimenawa)). Kolmanda versiooni järgi tegi Amaterasu peegelpilt maailma kohe jälle valgeks.
Ama-no-Uzume tantsu on seostatud muistsete viljakusriitustega.
[redigeeri] Amaterasu järeltulijad hakkavad maa peal valitsema
Kui Susanoo järeltulijad olid maa üle võtnud, saatis Amaterasu oma lapselapse Ninigi no Mikoto taevast alla, et ka maa peal oma õigused maksma panna. Võimu üleandmine ei toimunud ilma ähvardusteta, kuid lõpuks saadi hakkama ilma verevalamiseta. Ninigi ühe järglase ühendusest draakonkuninga tütrega sündis lõpuks esimene inimesest valitseja, esimene Jaapani keiser (tenno, tennō) Jinmu, Ninigi lapselapselaps. Viimane kandis püha mõõka (Kusanagi), juveeli ja peeglit, millest said Jaapani keiserlikud regaalid.
[redigeeri] Miks Amaterasu on naissoost?
Amaterasut peetakse üldiselt naissoost olendiks, kuigi Kojiki tema soole suurt ei vihja (vanas jaapani keeles puudusid sugu väljendavad asesõnad). Mõnes raamatus, (sealhulgas "Hotsuma Tsutae") on Amaterasu meessoost (võib-olla sellepärast, et naiste sotsiaalne staatus oli vahepeal langenud). Naissoost päikesejumalus on maailma rahvaste mütoloogias erandlik. Tema sugu on püütud mitmeti seletada, muuhulgas on arvatud, et Amaterasut peeti algselt meessoost jumalaks. Ajal, mil jaapani jumalate- ja loomismüüdid raamatutesse "Kojiki" (712) ja "Nihongi" (720) kokku koguti, oli võimul keisrinna Jitō. Mõned uurijad oletavad, et Amaterasut kujutati jumalannana selleks, et õigustada keisrinna võimu. Teised uurijad osutavad teistele päikesejumalannadele, sealhulgas germaani mütoloogias. Amaterasu sugu on seostatud ka kunagise matriarhaadiga.
[redigeeri] Amaterasu kui kultuuriheeros
Amaterasule omistatakse ka riisi ja nisu kasvatamise, siidiusside kasvatamise ning kangastelgedel kudumise leiutamine.
[redigeeri] Ise pühamu
Tema tähtsaim pühamu, Ise pühamu, asub Honshū saarel Ise linnas endise pealinna Kyōto lähedal. Iga kahekümne aasta tagant pühamu lammutatakse ja ehitatakse taas üles. Selles pühamus on ta esindatud peegli kujul. Pühamu on avalikkusele suletud.
[redigeeri] Pidustused Amaterasu auks
Amaterasu auks korraldatakse 17. juulil kõikjal maailmas tänavarongkäike. Talvisel pööripäeval 21. detsembril pühitsetakse tema koopast väljatulekut.
[redigeeri] Vaata ka
- Jaapani mütoloogia
- Jaapani rahvuslus
- Šintoistlik loomismüüt
